Ei oskagi arvata, mida mõtlevad täna, 11. septembril, miljonid ameeriklased, teades, et veerandsajandi möödumisel islamistide teroorirünnakust on New Yorgi linnapeaks moslem Zohran Mamdani, kelle väljaöeldud mõtted sarnanevad nii 9/11 terrorirünnaku initsiaatori, Al Qaeda liidri Osama Bin Ladeni kui ka Karl Marxi ideedele.
Hukkunute omaksed juba algatasid petitsiooni, millega sooviti, et Mamdani ei osaleks tänastel üritustel. Ometigi on Suur Õun, maailmapealinn, tänu kosmopoliitsele valijaskonnale tänasel päeval islamisti valitseda.
Samas on riigi president Donald Trump peatanud terrorismi ja kuritegevust toitva massimigratsiooni ning sunnib riigist lahkuma illegaale ja neid sisserändajaid, kes Ameerikat vihkavad.
Täna 25 aastat tagasi, 11. septembril 2001, korraldasid islamiäärmuslastest terroristid USAs tõsiste terrorirünnakute seeria. Kaaperdati neli reisilennukit, millede juhtimine võeti jõuga üle. Kaks lennukit lennutati New Yorgi Maailma Kaubanduskeskuse (WTC) kaksiktornidesse ja kolmas Pentagoni ühele tiivale. Üks lennuk õnnestus patriootidest reisijatel kaaperdajate kontrolli alt ära võtta ja see kukkus alla – väidetavalt oli plaanitud lennuk kukutada kas Washingtonis Valgele Majale või siis Kapitooliumile ehk siis USA Presidendi või parlamendi (Kongressi) hoonele.
Terroriaktidest tekkinud tulekahjude tulemusena varisesid kokku Maailma Kaubanduskeskuse mõlemad peatornid (hoonet paigal hoidnud terastalasüdamik muutus pehmeks) ja sai suuri vigastusi Pentagoni üks tiib (mis muuseas tähistas just sel päeval nurgakivi asetamise 60. juubelit).
Kokku hukkus selles rünnakuteseerias ligi kolm tuhat inimest – ülivaldav enamik WTC kaksiktornides olijaid ja kõigi viie lennuki reisijad ja meeskonnaliikmed, vigastatuid oli lisaks veel üle kuue tuhande (enamikus WTCs ja selle ümbruses).
Tegu on maailma ajaloo ühe ohvriterohkeima terroriteoga. Sellest terroriteost sai alguse islamiäärmusliku terrorismiga võitlemine nii USAs kui ka kogu maailmas, mis on vahelduva eduga jätkunud tänaseni. Üheks konkreetseks teo järelmiks oli USA sissetung Afganistani, kust lahkuti oma vägedega alles 2021. aastal.
Uued Uudised
Related Posts
