Venemaa kaugmaadroonid on tuntud kurikuulsa Iraani päritolu nime Shahed all. Paljud mäletavad neid kui aeglasi ja lihtsaid droone, mis on programmeeritud lendama eelnevalt määratud sihtmärgi suunas. Kuid kujutlus „lendavatest muruniidukitest” ei vasta enam tegelikkusele.
Vene droonid Geran põhinesid algselt Iraanis välja töötatud mudelil Shahed – Venemaa omandas esmalt selle konstruktsiooni tootmisõiguse ja arendas seda hiljem edasi, vahendab Iltalehti.
Esimesed Gerani mudelid olid varustatud propeller-mootoritega ning nende kiirus jäi alla 200 kilomeetri tunnis. Venemaa on aga välja töötanud ka reaktiivmootoritega versioone. Uusimad mudelid Geran-4 ja Geran-5 suudavad saavutada kiiruse kuni 500 kilomeetrit tunnis.
Ukraina sõjaväeluure andmetel toodab Venemaa ühes kuus ligi 3000 drooni Geran-2 ning lisaks veel kokku umbes 3000 uuemat mudelit – Geran-4 ja Geran-5. Tootmist plaanitakse veelgi suurendada.
„Venemaa rajab praegu tootmisliine, et valmistada neid täiustatud mudeleid suuremas mahus ja kiiremas tempos,” ütleb Iltalehti sõjaline analüütik Emil Kastehelmi.
Uued mudelid kujutavad Ukrainale probleemi, kuna paljud droonide allatulistamiseks mõeldud droonid ja muud õhutõrjesüsteemid on loodud aeglasemate mudelite peatamiseks.
Kastehelmi sõnul võib uusimaid Geran-mudeleid pidada omamoodi vahepealseks relvatüübiks, mis jääb odavate ründedroonide ja kallite tiibrakettide vahele.
