Peeter Proos | Vanglaplaneet

Veerand sajandit pärast 11. septembri 2001. aasta sündmusi on New Yorgi kaksiktornide hävimise ja sellele järgnenud sündmuste ümber taas tekkinud mitu olulist arengut. Avalikkusele on tehtud kättesaadavaks hulk varem avaldamata linnavalitsuse dokumente, uuesti on esile kerkinud kontrollitud lammutamise küsimus ning 9/11 sündmuste uue ametliku uurimise nõudjad valmistavad ette põhjalikku raportit, mida loodetakse kasutada surve avaldamiseks USA Kongressile.

Samal ajal muutub järjest nähtavamaks rünnakute pikaajaline tervisemõju. 9/11-ga seotud vähijuhtumite arv on tõusnud enam kui 57 000-ni ning esimest korda on vähidiagnoose rohkem nende inimeste seas, kes elasid, töötasid või õppisid World Trade Centeri piirkonnas, kui katastroofipaigal tegutsenud päästjate ja teiste esmareageerijate seas.

New Yorgi linnavalitsus avalikustas 170 000 lehekülge seni varjatud 9/11 dokumente

New Yorgi linnavalitsus avalikustas 8. septembril 2026, vaid mõni päev enne rünnakute 25. aastapäeva, enam kui 170 000 lehekülge dokumente, mis käsitlevad 11. septembri rünnakute järel tekkinud õhusaastet, terviseriske ja linna tegevust katastroofi järel. Tegemist on alles esimese osaga märksa suuremast dokumendikogust, mida linn kavatseb järgmise 12 kuu jooksul järk-järgult avaldada.

Dokumendid jõudsid avalikkuse ette pärast aastaid kestnud vaidlusi ja 9/11 Health Watchi algatatud kohtuasju. Esimene avalikustatud pakett sisaldab muu hulgas kaua otsitud niinimetatud Harding Memot, 68 kasti keskkonnakaitseameti dokumente, mis leiti alles 2025. aastal hoolimata varasematest teabenõuetest ning eraldi materjale World Trade Center 7 kohta. Dokumentide avaldamisega lõpetati ka kaks 9/11 Health Watchi ja linna vahel kestnud kohtuvaidlust.

Üks tähelepanuväärsemaid dokumente on 2001. aasta oktoobrist pärinev Harding Memo, mille teemaks oli linna võimaliku õigusliku vastutuse piiramine pärast 9/11 rünnakuid. Memo järgi hindas New Yorgi õigusosakond, et linn võib seista silmitsi ligikaudu 35 000 võimaliku hagejaga ning kuni 10 000 reaalse kahjunõudega. Võimalike nõuete hulgas nimetati ka mürgiste ainetega kokkupuutest põhjustatud tervisekahjusid ning päästetöötajatele ebapiisava või puuduliku kaitsevarustuse andmist.

See on oluline eelkõige seetõttu, et samal ajal kinnitati avalikkusele, et Alam-Manhattani õhk on ohutu. 9/11 Health Watchi hinnangul näitab Harding Memo, et linnavalitsus arvestas juba mõni nädal pärast rünnakuid tuhandete võimalike tervisekahjudega seotud nõuetega, samal ajal kui elanikele, töötajatele ja päästjatele anti märksa rahustavamaid sõnumeid.

Veelgi kõnekamad on aga avalikustatud õhukvaliteedi mõõtmised. New Yorgi linnapea kantselei teatel leiti asbesti peaaegu kõikjal, kus inspektorid seda otsisid. Avalikustatud dokumentides kajastuvad ka kõrgenenud benseeni ja teiste kantserogeensete ainete tasemed. Linnavalitsuse õigusnõunik Steven Banks ütles dokumentide avalikustamisel, et tema hinnangul on kõige tõsisemad mitte niivõrd ametnike omavahelised kirjad, vaid mõõtmistulemused, mis näitavad, milline oli õhukvaliteet ja mida ametnikud sellest tegelikult teadsid.

Dokumentidest ilmneb samuti, et probleem ei piirdunud Ground Zero vahetu ümbrusega ega kadunud mõne nädala jooksul. Õhukvaliteedi andmetest leiti tõendeid asbestireostuse kohta veel umbes kümme kuud pärast rünnakuid ja kuni poole miili kaugusel World Trade Centeri alast.

Ühes avalikustatud kirjavahetuses käsitleti kongresmen Jerry Nadleri hoiatusi mürgise tolmu kohta. Linnavalitsuse nõunik märkis toona, et kui Nadleri mured osutuvad põhjendatuks ja inimestele ei räägita tegelikest terviseriskidest Alam-Manhattanil, võib linn seista silmitsi nii tõsise mainekahju kui ka suure hulga kohtuasjadega. Linnavalitsuse 2026. aasta pressikonverentsil toodi välja ka dokumente, mille järgi pidid mõned elanikud oma asbestiga saastunud kodusid puhastama sisuliselt lappide ja moppidega.

Erilist tähelepanu on äratanud ka 68 kasti dokumente, mille olemasolu tuli päevavalgele alles 2025. aastal. 9/11 Health Watch oli neid ja muid materjale aastaid teabenõuetega otsinud. Organisatsiooni sõnul väitis linna keskkonnakaitseamet varem, et vastavaid dokumente pole võimalik leida. Alles pärast seda, kui linnavolikogu algatas Department of Investigationi uurimise ja ametkondadelt hakati 9/11 materjale uuesti välja nõudma, teatati kümnete kastide leidmisest.

Avalikustatud materjalide hulgas on eraldi kogu ka World Trade Center 7 kohta. 47-korruseline WTC 7 ei saanud lennukitabamust, kuid varises 11. septembri õhtul täielikult kokku ning selle hävimise põhjused on olnud juba aastakümneid üks 9/11 ametliku käsitluse enim vaidlustatud küsimusi. Linnavalitsus ei ole seni teatanud, et värskelt avaldatud WTC 7 dokumentidest oleks ilmnenud mõni uus järeldus hoone kokkuvarisemise põhjuste kohta, kuid dokumentide esmakordne koondamine avalikku andmebaasi annab sõltumatutele uurijatele võimaluse neid nüüd põhjalikult läbi töötada.

Praegune 170 000 lehekülje suurune dokumendipakett on alles algus. Linn lubab järgmise 12 kuu jooksul avaldada veel sadu tuhandeid lehekülgi ning üle vaadata täiendavaid materjale mitmest ametkonnast. Seetõttu võib kõige olulisem osa sellest loost olla alles ees. Värskelt avatud arhiiv võimaldab esimest korda palju täpsemalt hinnata, mida New Yorgi ametnikud Ground Zero mürgise õhu kohta teadsid, millal nad seda teadsid ja kuidas see teadmine mõjutas avalikkusele antud sõnumeid.

Kontrollitud lammutamise teema on taas fookuses

Children’s Health Defense avaldas 8. juunil 2026 oma CHD-TV kanalis saate „9/11: Controlled Demolition?“, milles anestesioloog ja International Center for 9/11 Justice’i teadusnõunik dr Madhava Setty käsitles kaksiktornide ja WTC 7 kokkuvarisemise põhjuseid koos dr Meryl Nassiga. Saade avaldati tänavu, kuid intervjuu ise salvestati 2024. aasta juulis.

Setty üks keskseid argumente puudutab kaksiktornide ülemisi korruseid, mille raskust kasutatakse ametlikus seletuses varingu edasise leviku põhjendamiseks. Tema sõnul tuleks ametliku versiooni kohaselt käsitleda neid justkui hiiglasliku „rammina“, mis hakkas pärast konstruktsioonide purunemist alumisi korruseid järjest purustama. Setty peab seda seletust füüsikaliselt problemaatiliseks. Ta küsib, kuidas sai hoone ülemine osa purustada enda all kümneid tuhandeid tonne teraskonstruktsioone, ilma et sama vastasmõju oleks selle osa samal ajal hävitanud. Selle juures viitab ta Newtoni kolmandale seadusele, mille järgi mõjub igale jõule võrdne vastassuunaline jõud.

Setty juhib tähelepanu ka sellele, et NIST-i kaksiktornide uurimine keskendus eelkõige sündmustele, mis viisid varingu alguseni. NIST kinnitab ka ise, et pärast varingu käivitumist ei modelleeritud kogu järgnevat kokkuvarisemist sama detailsusega. Setty peab seda oluliseks puuduseks, sest tema hinnangul on just hoonete täieliku hävimise mehhanism üks põhiküsimusi, millele uurimine pidanuks vastama. NIST põhjendab oma lähenemist sellega, et pärast varingu algust oli selle edasine levik nende hinnangul piisavalt hästi seletatav gravitatsioonilise koormusega.

Intervjuus käsitletakse põhjalikult ka teateid plahvatustest. Setty toob välja, et 11. septembri hommikul kirjeldasid plahvatusi mitmed suuremad USA telekanalid ning hiljem rääkisid plahvatusi meenutavatest helidest või sündmustest arvukad New Yorgi tuletõrjujad. Ta peab tähelepanuväärseks, et hoolimata sellistest tunnistustest ei testinud NIST kaksiktornidest kogutud materjale lõhkeainete jääkide suhtes. Setty hinnangul tähendas see, et kontrollitud lammutamise võimalust ei uuritud piisavalt põhjalikult.

Veel ühe küsimusena tõstatab Setty inimjäänuste paiknemise pärast tornide hävimist. Ta viitab kaardile, mille järgi leiti väikeseid inimluude fragmente Ground Zerost märkimisväärselt kaugelt. Tema hinnangul vajab selgitamist, milline energiahulk oli vajalik hoonete materjalide ja inimjäänuste nii ulatuslikuks killustamiseks ning laialipaiskamiseks. Setty leiab, et üksnes gravitatsioonilise varinguga on seda raske seletada.

Kõige tugevamaks näiteks peab Setty just World Trade Center 7 kokkuvarisemist. 47-korruseline hoone ei saanud lennukitabamust, kuid varises 11. septembri õhtul peaaegu sirgelt enda jalajäljele. Setty rõhutab, et NIST tunnistas oma analüüsis WTC 7 varingu ühe etapi puhul vabalangemiskiirusele vastavat liikumist. Tema hinnangul on raske selgitada, kuidas sai hoone sellisel viisil langeda, kui selle all olev konstruktsioon oleks pakkunud jätkuvalt märkimisväärset vastupanu.

Setty võrdleb intervjuus ka WTC 7 tegelikku varingut NIST-i arvutimudeliga. Ta juhib tähelepanu sellele, et NIST-i simulatsioonis deformeerub hoone enne kokkuvarisemist märgatavalt, samas kui videotel langeb välisfassaad märksa sümmeetrilisemalt. Ta viitab seejuures Alaska Fairbanksi ülikoolis tehtud sõltumatule uuringule, mille autorid jõudsid NIST-ist erinevale järeldusele ning leidsid, et vaadeldud varingu jäljendamiseks pidid paljud hoone kandekonstruktsioonid praktiliselt samaaegselt oma kandevõime kaotama. Setty peab seda kontrollitud lammutamise hüpoteesi üheks olulisemaks toetavaks argumendiks.

Intervjuus tõstatatakse ka küsimus, miks osati WTC 7 kokkuvarisemist mitu tundi ette oodata. Setty märgib, et päästetöötajad olid juba enne varingut saanud korralduse hoonest eemalduda, kuna kardeti selle kokkuvarisemist. Tema hinnangul väärib eraldi uurimist, mille põhjal selline prognoos tehti ning miks peeti just selle hoone täielikku kokkuvarisemist nii tõenäoliseks.

Setty kritiseerib lisaks seda, kui kiiresti kujunes avalikkuses välja seletus kaksiktornide hävimisest. Ta toob näiteks The New York Timesi 12. septembri 2001. aasta väljaande, kus juba päev pärast rünnakuid esitati graafiliselt hoonete järkjärgulise kokkuvarisemise võimalik mehhanism. Setty hinnangul kinnistus selline seletus avalikkuse teadvuses ammu enne põhjalike tehniliste uurimiste valmimist ning alternatiivseid võimalusi hakati seetõttu juba varakult käsitlema ebausutavatena.

Setty ei piirdu seega väitega, et hoonete varingud lihtsalt „näevad välja“ nagu kontrollitud lammutamine. Tema põhiargument on, et hoonete hävimise kiirus ja iseloom, pealtnägijate teated plahvatustest, WTC 7 vabalangemise etapp ning puudulikult uuritud füüsilised tõendid annavad piisavalt põhjust sõltumatuks uueks uurimiseks.

NIST jääb seevastu oma varasemate järelduste juurde. Agentuuri hinnangul põhjustasid kaksiktornide kokkuvarisemise lennukite tekitatud konstruktsioonikahjustused koos ulatuslike tulekahjudega ning pärast varingu algust oli ülemiste korruste tekitatud gravitatsiooniline koormus alumise konstruktsiooni jaoks liiga suur. NIST ei leidnud oma uurimises tõendeid, mis oleksid kinnitanud kontrollitud lammutamise hüpoteesi.

Koostatakse uus “9/11 Truth and Accountability Report”, mille eesmärk on survestada USA Kongressi uut uurimist alustama

International Center for 9/11 Justice teatas 8. septembril 2026 mahuka „9/11 Truth and Accountability Report“ koostamisest. Tegemist ei ole pelgalt järjekordse 9/11-teemalise kokkuvõttega. Raporti eesmärk on koondada 25 aasta jooksul kogunenud uurimistulemused ja vastuolud ühte dokumenti, mida saaks kasutada alusmaterjalina uueks ametlikuks uurimiseks, millel oleksid reaalsed õiguslikud volitused dokumentide väljanõudmiseks ja tunnistajate küsitlemiseks.

Project for 9/11 Truth and Accountability loodi 2026. aastal ning sellele andis tõuke USA senaator Ron Johnsoni ettepanek koondada 9/11 uurijate kõige tugevamad tõendid esitamiseks Senati Permanent Subcommittee on Investigations komisjonile. Johnson juhib praegu seda Senati uurimiskomisjoni, mille ülesannete hulka kuuluvad ulatuslikud föderaalvalitsuse tegevust puudutavad uurimised.

8. septembril avaldatud 11-leheküljeline raporti sisukava näitab, et kavandatav dokument läheb märksa kaugemale üksikutest küsimustest kaksiktornide või WTC 7 kokkuvarisemise kohta. Raport on jaotatud viieks suureks osaks ning selles kavatsetakse uuesti läbi vaadata nii varasemad valitsuse uurimised, World Trade Centeri hoonete hävimine, väidetavate kaaperdajate tegevus, USA luureasutuste roll, õhutõrje ebaõnnestumine kui ka 2001. aasta siberi katku rünnakud.

Raporti esimene osa keskendub varasemate USA valitsuse uurimiste puudustele. Koostajad kavatsevad analüüsida muu hulgas 9/11 komisjoni ülesehitust, võimalikke huvide konflikte, komisjoni tegevjuhi Philip Zelikowi rolli ning väiteid, et luureasutustel oli uurimise üle liiga suur mõju. Samuti lubatakse käsitleda juhtumeid, kus ametnikud komisjonile infot ei andnud, seda moonutasid või uurimisele takistusi seadsid.

Teine suur osa keskendub kaksiktornide ja WTC 7 hävimisele. Sisukava järgi kavatsetakse vaidlustada NIST-i tulekahjudel põhinev seletus ning esitada tõendeid, mida autorid peavad kontrollitud lammutamisega kooskõlas olevaks. Eraldi peatükid on kavandatud plahvatustele viitavate tunnistuste, varingu dünaamika, äärmuslike temperatuuride ja võimalike süütematerjalide ning WTC 7 kokkuvarisemise eelneva teadmise kohta. Raporti koostajad kavatsevad samuti käsitleda sõltumatuid arvutimudeleid, mis on jõudnud WTC 7 puhul NIST-ist erinevatele järeldustele.

Kolmas osa võib kujuneda poliitiliselt veelgi plahvatusohtlikumaks. Seal lubatakse uurida, mida USA ja liitlasriikide luureteenistused väidetavatest kaaperdajatest enne 11. septembrit teadsid, miks osa neist oli juba jälgimise all ning kas mõningaid nende kaaslasi püüti värvata informaatoriteks. Raporti sisukavas tuuakse eraldi välja väited, et vähemalt kaks tulevast kaaperdajat said Ameerika Ühendriikides abi inimestelt, kes tegutsesid salaja USA või Saudi Araabia valitsuse heaks. Samuti kavatsetakse käsitleda küsimust, miks olemasolevat infot väidetavate al-Qaeda liikmete kohta teiste ametkondadega õigel ajal ei jagatud.

Raport ei piirdu isegi küsimusega, kes kaaperdajaid toetas. Ühes peatükis lubavad autorid uurida, kas kõik ametlikult nimetatud kaaperdajad tegelikult neljale lennukile jõudsid, kas lennukite ülevõtmine toimus ametlikult kirjeldatud viisil ning kas väidetavatel pilootkaaperdajatel oli võime sooritada neile omistatud lennumanöövreid. Teises peatükis vaadeldakse USA õhutõrje ebaõnnestumist, samal päeval toimunud sõjalisi õppusi, NORAD-i vastuolulisi ajajooni ning Valge Maja, Pentagoni ja FAA juhtivate ametnike tegevust.

Eraldi terve osa on pühendatud 2001. aasta siberi katku rünnakutele. Koostajad kavatsevad uurida nende seost 9/11 sündmustega, asjaolu, et rünnakutes kasutatud siberi katk pärines USA sõjalise uurimisega seotud tüvest ning FBI uurimisega seotud vastuolusid. Raporti sisukavas seatakse muu hulgas küsimuse alla FBI lõplik versioon, mille järgi vastutas rünnakute eest Fort Detricki teadlane Bruce Ivins.

Raporti viimane osa on sisuliselt tegevuskava uue uurimise läbiviimiseks. Seal lubatakse nimetada isikud, kellel võib olla olulist infot kaksiktornide ja WTC 7 hävimise, Ground Zero tõendite kõrvaldamise, väidetavate kaaperdajate toetamise, lennukite võimaliku kaugjuhtimise, õhutõrje ebaõnnestumise ja rünnakutest võimaliku etteteadmise kohta. Veel konkreetsem on dokumentide nimekiri, mida autorite arvates tuleks kas viivitamata avalikustada või kohtukutsega välja nõuda. Sinna kuuluvad 9/11 komisjoni dokumendid, Kongressi ühise uurimise materjalid, FBI PENTTBOM-i toimikud, luureagentuuride ja kaitseministeeriumi dokumendid, FAA andmed ning lennufirmade ja eraettevõtete materjalid.

Tähelepanuväärne on ka raporti kavandatav adressaat. Dokumendi esilehel seisab, et see valmistatakse esitamiseks USA Senati Permanent Subcommittee on Investigations komisjonile ja Washingtoni föderaalsele erakorralisele vandekohtule. See näitab, et projekti eesmärk ei ole ainult avalikku arvamust mõjutada, vaid püüda käivitada nii parlamentaarne kui ka võimalik õiguslik uurimistee.

Raporti autorite hulka kuuluvad International Center for 9/11 Justice’i juht Ted Walter ja teadusdirektor Piers Robinson, avaliku huvi advokaat Mick Harrison, endine Seattle’i tuletõrjekapten Raul Angulo, arhitekt Richard Gage, uurija Allan Merrill ning dokumentalist Jason Bermas. Koostajate taust ulatub ehitusinseneriaga seotud 9/11 uuringutest ja kohtuvaidlustest luuretegevuse, kaaperdajate ja ajaloolise videomaterjali uurimiseni.

Täismahus raport peaks ilmuma veel 2026. aastal ning selle koostajad kavatsevad seda seejärel igal septembril uute dokumentide, uurimistulemuste ja parandustega täiendada. Tööd jätkatakse seni, kuni mõni pädev riigiasutus alustab uut sõltumatut uurimist, millel oleksid muu hulgas õiguslikud volitused tõendite väljanõudmiseks.

9/11-ga seotud vähijuhtumite arv on kasvanud erakordselt suureks ning ellujäänute seas on diagnoose nüüd rohkem kui päästjate hulgas

Üks 9/11 kõige selgemini nähtavaid pikaajalisi tagajärgi on tervisekahjud, mille tegelik ulatus on muutunud nähtavaks alles aastakümnete jooksul. Eriti kiiresti kasvab praegu vähijuhtumite arv ning terviseprogrammi värske statistika näitab, et probleem ei piirdu kaugeltki Ground Zerol töötanud päästjatega.

World Trade Center Health Programi 30. juuni 2026. aasta andmete järgi on 57 044 programmis osalejal sertifitseeritud WTC-ga seotud vähk. Neist 28 913 kuuluvad ellujäänute ja 28 131 päästjate ning teiste reageerijate rühma. See tähendab, et ellujäänute vähijuhtumite arv on nüüd esimest korda päästjate omast suurem.

Ellujäänute all ei mõelda seejuures ainult inimesi, kes viibisid 11. septembril kaksiktornides. World Trade Center Health Program loeb sellesse rühma inimesed, kes elasid, töötasid või õppisid New Yorgi katastroofipiirkonnas, käisid seal laste- või täiskasvanute päevahoius või viibisid 11. septembril mürgises tolmupilves.

Kõige tähelepanuväärsem on aga see, kui kiiresti vähijuhtumite arv jätkuvalt kasvab. Ainuüksi 2025. aasta juulist 2026. aasta juunini sertifitseeris World Trade Center Health Program 10 393 uut WTC-ga seotud vähijuhtumit. Neist 5762 puudutas ellujäänuid ja 4631 päästjaid ning teisi reageerijaid. Kokku sertifitseeris programm sama aja jooksul 14 711 uut terviseseisundit, mis tähendab, et vähk moodustas neist ligikaudu 71 protsenti. Ühtegi teist 9/11-ga seotud haiguste rühma ei lisandunud kaugeltki samas tempos.

Ka Washington Posti värske analüüs näitab sama trendi. 2021. aasta juunis sai World Trade Center Health Programi kaudu vähi tõttu abi 8870 ellujäänut. 2026. aastaks oli nende arv kasvanud umbes 27 300-ni, seega enam kui kolmekordseks vaid viie aastaga. Ligikaudu 54 000 programmis registreeritud ellujäänust saab praegu vähi tõttu abi juba umbes pool. Viis aastat tagasi oli vastav osakaal 35 protsenti.

Kasv ei pruugi olla veel saavutanud haripunkti. Washington Postile antud kommentaaris märkis Mount Sinai rindkerekirurgia osakonna juht Raja Flores, et mõned vähivormid võivad pärast kokkupuudet areneda 20, 30 või isegi 40 aastat. World Trade Center Health Program ise arvestab samuti, et raskete haigustega patsiente võib lähiaastatel juurde tulla, sest 9/11 sündmustega kokku puutunud inimesed vananevad ning mitmel vähiliigil on pikk peiteaeg.

Muret tekitavad ka mõned diagnooside eripärad. Washington Posti kajastatud New Yorgi ülikooli uuringus diagnoositi 9/11 ellujäänute rinnavähki keskmiselt umbes neli aastat varem kui USA elanikkonnas üldiselt ning nende seas esines suurem osakaal agressiivsemaid rinnavähi vorme. Uuringus täheldati ka, et naissoost kopsuvähipatsientide seas oli ebatavaliselt palju inimesi, kes polnud kunagi suitsetanud.

World Trade Center Health Program katab väga laia valikut vähivorme, kui patsiendi diagnoos, kokkupuude ja haiguse kujunemise aeg vastavad programmi nõuetele. Kõige sagedamini sertifitseeritud vähivormide hulgas on mittemelanoomne nahavähk, eesnäärmevähk ja rinnavähk. Järgnevad melanoom, lümfoom, kilpnäärme-, neeru-, kopsu- ja põievähk ning leukeemia.

Need arvud muudavad veelgi olulisemaks 2026. aasta septembris avalikustatud New Yorgi linnavalitsuse dokumendid, millest ilmneb, et ametnikud olid juba vahetult pärast rünnakuid teadlikud Ground Zero tolmu ja õhuga seotud võimalikest terviseriskidest. Veerand sajandit hiljem ei ole küsimus enam ainult selles, mida linn 2001. aastal teadis ja mida avalikkusele öeldi. Küsimus puudutab nüüd kümneid tuhandeid inimesi, kellel on aastate või aastakümnete järel diagnoositud raskeid haigusi.

Veelgi kõnekam on asjaolu, et tervisemõjude lõplikku ulatust ei pruugi me praegugi teada. Kui pika peiteajaga vähivormide arv jätkab suurenemist, võivad 11. septembri rünnakute tervisetagajärjed avalduda veel aastaid või isegi aastakümneid.

The post 25 aastat pärast 9/11: avalikuks tulid seni varjatud dokumendid ja üha valjemalt nõutakse uut uurimist first appeared on Vanglaplaneet.

The post 25 aastat pärast 9/11: avalikuks tulid seni varjatud dokumendid ja üha valjemalt nõutakse uut uurimist appeared first on Vanglaplaneet.

Loe allikat

Loe allikat