Vseviov rõhutas, et kuna läänemaailmas leidub poliitilisi jõude, kes lubavad kampaaniajuttudes tänase Venemaa- ja Ukraina-poliitika pea peale keerata, ja Ukraina abistamisest loobuda, peab lääs leidma selliseid poliitikaid, mis on oma iseloomult valimisteülesed.

“Üks neid on loomulikult kohtuasjad, mis teadupärast ei sõltu ei sellest, kes on parlamendis, ega sellest, kes on valitsuses,” selgitab Vseviov.

Seetõttu on Eesti jaoks kriitiliselt tähtis toetada rahvusvahelise kriminaalkohtu tegevust, mis on Putini sõjakuritegude toimepanemises tagaotsitavaks kuulutanud. Kuna agressioonikuriteole rahvusvahelisel kriminaalkohtul jurisdiktsiooni pole, tuleb luua midagi eraldiseisvat.

“Sellega me töötame, et saata signaal Venemaale, et kuigi me ei pruugi suuta panna käsi agressiooni korraldajatel raudu kohe või aasta pärast ja võib-olla isegi mitte kunagi, siis see kirves poliitilises tähenduses – ka praktilises tähenduses – jääb aegade lõpuni agressiooni ja sõjakuritegude korraldajate pea kohale ja jääb mürgitama võimalust teha Euroopaga mingisugune münchenlik sobing,” toonitas kantsler.

Samas kontekstis jätkab Eesti pingutusi ka teiste põhimõtteliste otsuste elluviimiseks, millest olulisim on Venemaa külmutatud varade kasutuselevõtt Ukraina toetuseks.