Teadus, Tehnika, Tehnoloogia

Suur ekraan jälgib sind: LG telekad jäid vahele ulatusliku luuramisega kasutajate kodudes

Suur ekraan jälgib sind: LG telekad jäid vahele ulatusliku luuramisega kasutajate kodudes
Kui ekraan kustub, ei pruugi teler magada: LG telerite uurimine paljastas ootamatu privaatsusriski. Foto: LG
  • Uurijad avastasid, et LG nutitelerid kaardistavad koduvõrke ja koguvad seadmete andmeid.
  • ACR-tehnoloogia ja võimalik mikrofonide väärkasutus tekitavad tõsiseid privaatsusriske.
  • Turbeuurijad teavitavad LG-d nõrkustest ja kasutajatele soovitatakse privaatsusseadeid kohandada.

6. septembril avaldasid Gamers Nexuse ja Level1Techsi eksperdid ning paljud teised sõltumatud turbeuurijaid põhjaliku videoloo LG nutitelerite teemal. Testides vaadeldi nii seadmete võrguliiklust kui ka nende sisemist tarkvara ning leiti, et telerid otsivad koduvõrgust teisi seadmeid, kasutavad vaatamisharjumuste mõõtmiseks automaatset sisutuvastust ning võivad häkkerite käes koguni pealtkuulamisvahendiks muutuda.

Kõige üllatavamaks ja häirivamaks avastuseks peavad testi läbiviijad seda, et teler kogub andmeid isegi siis, kui too on internetiühendusest lahti ühendatud ja näib olevat ooterežiimis välja lülitatud.

Nende salajaste tegevuste paljastamiseks tegi Gamers Nexus koostööd sõltumatute turvaanalüütikute ja portaaliga Level1Techs. Nende põhjalik, kaks tundi kestev videoaruanne on pälvinud tähelepanu ka teistelt usaldusväärsetelt küberturbe allikatelt, näiteks Malwarebytes.

Süvenedes telerite püsivarasse ja analüüsides nende saadetud andmeid, avastas meeskond, et telerid skaneerisid ulatuslikult kohalikke Wi-Fi võrke. Telerid kaardistasid kõik võrgus olevad seadmed, sealhulgas telefonid, arvutid ja isegi nutikodu seadmed, nagu termostaadid. Telerid kogusid isegi läheduses asuvate Wi-Fi võrkude nimesid, luues kasutaja majapidamisest ja sealsetest seadmetest murettekitavalt detailse pildi.

LG G5 mudeli puhul kirjeldasid uurijad, et teler suutis tuvastada ka seadmeid, millel polnud otsest seost televiisori kasutamisega. Analüüsis ilmnes nende sõnul teavet ka lähedal asuvate WiFi-võrkude, signaalitugevuste ja kohalike IP-aadresside kohta.

Miks LG-d huvitab, mis su kodus toimub?

Telerid kasutavad vastuolulist tehnoloogiat nimega automaatne sisutuvastus (ACR), mis analüüsib pidevalt ekraanil toimuvat, et müüa kogutud andmeid reklaamijatele. Kombineerides seda teavet andmetega sinu teiste seadmete kohta, loovad nad sinust ja sinu harjumustest häirivalt laiapõhjalise ja tervikliku profiili. Kõik need andmed saadetakse LG tulutoovale reklaamiärile LG Ad Solutions.

Kõigele lisaks võivad LG telerid sind ka pealt kuulata. Testid näitasid, et sisseehitatud mikrofonid suutsid salvestada läheduses toimuvatest vestlustest selget heli ja luua neist isegi tekstiprotokolle. See toimus ka siis, kui telerid olid ooterežiimis – seisundis, kuhu enamik telereid lülitub, kui vajutad puldil väljalülitusnuppu. Salvestamine jätkus isegi siis, kui teler oli internetist lahti ühendatud. Helifailid salvestati lokaalselt ja laaditi üles kohe, kui internetiühendus taastati.

Kõige lihtsam on seda võrrelda Shazamiga.

Shazam tunneb mõne sekundi pikkuse helinäite järgi ära laulu. ACR teeb põhimõtteliselt midagi sarnast teleri pildiga: süsteem loob vaadatavast sisust digitaalse «sõrmejälje» ning võrdleb seda suure andmebaasiga.

Nii võib teler ära tunda telesaate, filmi või reklaami.

Aga siin tuleb taas rõhutada: see ei ole sama mis väide, et kõik LG telerid salvestavad vaikimisi omanike vestlusi.

Praegu avalikult teada olev tõendusmaterjal seda ei kinnita.

LG ütleb, et tavapäraselt töötleb teler kasutaja häält siis, kui inimene hoiab puldil all hääljuhtimise nuppu või on ise aktiveerinud kaugvälja hääljuhtimise. Ettevõtte kinnitusel toimub äratusfraasi, näiteks «Hi LG» tuvastamine lokaalselt ning muul ajal ümbritsevaid vestlusi ei salvestata ega saadeta serveritesse.

Seetõttu oleks väide «LG telerid kuulavad inimesi pidevalt pealt» praegu olemasolevate tõendite põhjal liiga tugev.

Täpsem on öelda, et turvaaukude abil oli võimalik muuta teler seadme omaniku teadmata pealtkuulamisvahendiks.

Oluline detail on see, et ACR ei jälgi ainult teleri enda rakendustes toimuvat, vaid kõike, mis teleri läheduses toimub.

See tähendab, et isegi mängukonsoolist või muust välisest meediaseadmest tulev pilt ei pruugi sisutuvastuse eest tingimata «nähtamatuks» jääda.

Uurijad leidsid ka turvanõrkuse, mis väidetavalt võimaldaks häkkeril teleris koodi käivitada, kuid nad hoiavad detaile praegu enda teada, et oma avastustest vastutustundlikult teavitada.

Gamers Nexus pole nõrkuste kõiki tehnilisi detaile avaldanud. Turbeuurijad järgivad sageli niinimetatud vastutustundliku avalikustamise põhimõtet, mille järgi antakse tootjale esmalt võimalus viga parandada ning alles hiljem avaldatakse täpsemad tehnilised üksikasjad.

Uuringust tuli siiski ka üks kasutaja jaoks positiivne tulemus. Kui teadlased ACR-i välja lülitasid, lakkas vastav võrguliiklus. Vähemalt uuritud mudelite puhul ei olnud privaatsusseade seega lihtsalt kosmeetiline nupp.

Kui paljusid inimesi see probleem puudutab?

LG reklaamiplatvorm on rääkinud umbes 216 miljonist LG nutitelerist üle maailma.

Just sellest arvust pärines ka Gamers Nexuse uurimise provokatiivne pealkiri «216,000,000 Spy TVs».

See ei tähenda, et uurijad oleksid kontrollinud 216 miljonit telerit või leidnud, et kõik need seadmed käituvad ühtemoodi. Testid puudutasid konkreetseid seadmeid ja tarkvaraversioone.

216 miljonit näitab pigem seda, kui suur võib olla sellise tehnoloogia potentsiaalne ulatus.

LG Ad Solutions on USAs reklaaminud ka võimet jõuda 363 miljoni «adresseeritava sekundaarse seadmeni». Selle all peetakse silmas teisi sama leibkonnaga seostatavaid seadmeid, näiteks telefone, tahvelarvuteid või arvuteid.

See muudab koduvõrgu seadmete avastamise privaatsuse seisukohalt eriti tundlikuks teemaks.

Uurimine ei tõesta, et LG võtaks kõik teleri leitud seadmed ning lisaks need automaatselt reklaamiprofiili. See on oluline piir.

Küll aga tekitab ühelt poolt väga detailne vaatamisandmete kogumine ja teiselt poolt võime tuvastada koduvõrgus olevaid seadmeid küsimuse, kui palju suudab nutiteler tegelikult ühe leibkonna kohta teada saada.

Kasutajad on maruvihased

Paljud LG omanikud on uudise pärast raevus. «LG riistvara on lihtsalt nuhkvara,» seisis ühes postituses r/LGOLED Redditi kogukonnas. «Sinu teler kuulab pealt tervet su maja.»

Nutitelerite andmete kogumine pole iseenesest uus nähtus – eriti ACR-tehnoloogia on hästi dokumenteeritud –, kuid need avastused näitavad pealetükkivuse taset, millest avalikkus varem vaid spekuleerida võis.

See pole ka esimene kord, kui LG privaatsusrikkumistega skandaali tekitab. Eelmisel kuul avastas sama Gamers Nexuse uurimus, et LG monitorid paigaldasid salaja klientide arvutitesse hüpikreklaame. Sellest tekkinud poleemika pälvis isegi Microsofti tähelepanu, kes nõudis LG-lt reklaamide eemaldamist.

Elutoas seisab tegelikult arvuti

LG telerite uurimise kõige olulisem õppetund ei pruugigi olla väide, et televiisor kedagi parajasti salaja kuulab või vaatamise statistika kohta andmeid kogub.

Selle kohta pole praegu piisavalt tõendeid.

Palju olulisem on mõista, milliseks seadmeks televiisor viimase kümnendi jooksul muutunud on.

See pole enam passiivne ekraan, kuhu antenn või kaabel pilti saadab.

See on internetiühenduse, operatsioonisüsteemi, reklaamiplatvormi, sisutuvastuse, võrguühenduste ja mõnel juhul mikrofoniga arvuti, mis seisab inimese kodus aastaid järjest.

Telefoni puhul mõtleme rakenduste õigustele, tarkvarauuendustele ja privaatsusseadetele üsna loomulikult.

Teleri puhul palju harvem.

Värske uurimine annab põhjust seda suhtumist muuta.

Sest tänapäevase nutiteleri puhul ei pruugi kustunud ekraan tähendada, et kogu seade on magama jäänud.

Allikad: futurism.com ja malwarebytes.com

Allikas

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga