Opositsioonierakonna AfD võit Saksi-Anhalti liidumaal on lõkkele puhunud sotsiaaldemokraatliku partei SPD sisese vaidluse erakonna Ukraina- ja Venemaa-poliitika üle. Üha enam toetust kogub välispoliitikaekspert Stegner, kes suhtub kriitiliselt püüdlustesse relvastust suurendada.

Pärast AfD valimisvõitu Saksimaa-Anhaltis on SPD-s puhkemas vaidlus Saksamaa Ukraina- ja Venemaa-poliitika üle. Väljaande WELT andmetel arutati seda teemat esmaspäeval parlamendifraktsioonis elavalt. Esialgu on jõudude vahekord selge. Üks fraktsiooniliige kirjeldas olukorda suhtega „90 : 10”, viidates sellele, et umbes 90 protsenti parlamendiliikmetest soovib jätkata praeguse Ukraina-poliitikaga.

Siiski on vähemustiib oma positsioone tugevdamas. SPD välispoliitikaekspert Ralf Stegner – kes on pikka aega pooldanud suuremaid diplomaatilisi algatusi ja olnud vastu tema hinnangul liiga kiirele sõjalisele taasrelvastumisele – leiab nüüd fraktsioonis toetust oma seisukohtade teatud osadele.

Juba valimisõhtul kommenteeris Stegner olukorda WELT-ile, seostades AfD ja BSW kasvavat toetust Saksimaa-Anhaltis oma erakonna välis- ja julgeolekupoliitikaga. Ta väitis, et SPD tegi vea, loovutades rahupoliitika teema populistidele. Samas distantseeris ta end AfD-st, märkides, et erakond toidab „valesid narratiive” ja seisab „kindlalt Putini poolel”. Stegner lisas: „Kui kulutame miljardeid taasrelvastumisele ja kärbime samal ajal sotsiaalkulutusi, mõjub see parempoolsetele populistidele energiajoogina ja demokraatlikele erakondadele mürgise kokteilina.”

Kõne all on märkimisväärsed summad. Föderaalvalitsuse andmetel on Saksamaa alates Venemaa agressioonisõja algusest 2022. aasta veebruaris andnud tsiviiltoetust enam kui 43,3 miljardi euro ulatuses. Lisaks sellele on antud või lähiaastateks ette nähtud ligikaudu 57,6 miljardi euro väärtuses sõjalist abi. Kokku ulatub Saksamaa toetus seega üle 100 miljardi euro.

Päev hiljem pälvis Stegner toetust. Vastuseks valimistulemustele kutsus Isabel Cademartori – SPD Baden-Württembergi liidumaa organisatsiooni juht ja Bundestagi liige – üles Saksamaa Ukraina-poliitikat ümber hindama. Valimised näitasid, et paljud inimesed suhtuvad Saksamaa välispoliitikasse kriitiliselt, eriti mis puudutab „Ukraina toetamist ja suhtumist Venemaasse”, ütles Cademartori ringhäälingule SWR. „Peame kaaluma, kas peame seda alati esitama ainuõige lahendusena või tuleks välja käia ka ideid rahumeelseks lahenduseks – seda sealhulgas demokraatlike erakondade poolt.” Cademartori sidus üleskutse suurematele diplomaatilistele algatustele Saksamaa sotsiaalpoliitikaga. „Samuti tuleb uuesti üle vaadata kaitsekulutuste maht, eriti võrreldes sotsiaalkulutustega.”

Ukrainale suunatud abi ja sotsiaalkulutuste otsene vastandamine on aga eelarvepoliitilisest vaatenurgast liiga lihtsustav. Tulenevalt võlapiduri reeglistiku muudatusest kuuluvad kaitsekulutused ja abi rahvusvahelise õiguse vastaselt rünnatud riikidele – nagu Ukraina – niinimetatud valdkondliku erandi alla. Kui vastavad kulutused ületavad ühe protsendi sisemajanduse koguproduktist, võib neid rahastada täiendava laenuga. Seega ei nõua täiendav abi Ukrainale automaatselt vastavaid kärpeid sotsiaalhoolekande eelarves.

Sellest hoolimata tervitab Stegner Cademartori algatust. „Arvan, et proua Cademartori sõnum on hea, sest sisuliselt toetab ta minu seisukohta,” ütles ta väljaandele WELT. Tema sõnul on vaja „rohkem diplomaatiat”; Euroopa peab esitama oma ettepanekud ega tohi loota üksnes USA-le. Samas rõhutas Stegner: „Ma ei ütle seda kui alternatiivi meie praegusele tegevusele, vaid kui täiendust.”

Samal ajal nõuavad ka teised parlamendiliikmed suuremat diplomaatilist panust. SPD parlamendifraktsiooni välispoliitika eestkõneleja Adis Ahmetovic pooldas eriesindaja ametisse nimetamist. Ta rõhutas, et Ukrainale antavat praegust rahalist ja sõjalist toetust tuleb täiendada diplomaatiliste jõupingutustega. „Peame iga päev näitama, et diplomaatia on võimalik,” ütles Ahmetovic väljaandele Table Briefings.

Seda tehes ei kutsu Ahmetovic üles loobuma Ukraina sõjalisest toetamisest. Juba enne valimisi pooldas ta Euroopa suuremat rolli võimalikel läbirääkimistel. Mais märkis ta seoses võimalike kõnelustega Venemaaga, et eesmärk peab olema eurooplaste istumine läbirääkimiste laua taga.

Kaitseminister Boris Pistorius (SPD) teeb aga Saksimaa-Anhalti valimistulemustest teistsuguse järelduse. AfD õhutab sõjahirmu, muret suurte kulutuste pärast ja „hirmu igasuguste asjade ees”, ütles Pistorius ARD saates Morgenmagazin. „See on AfD kütus.” Ta märkis, et viimase 30 aasta jooksul on riigi- ja liitlaste kaitsesse tehtud ebapiisavalt investeeringuid. „Tekkinud on tohutud lüngad,” sõnas Pistorius.

Samuti jätkab Pistorius Ukraina toetamisel senise kursi hoidmist. Sel nädalal lubas Saksamaa Kiievile täiendavaid ulatuslikke relvatarneid, sealhulgas PAC-2 tõrjerakette ja täiendavaid Iris-T juhitavaid rakette.

Ka SPD parlamendifraktsiooni välis- ja kaitsepoliitika eest vastutav aseesimees Siemtje Möller pooldab jätkuvalt senist kurssi. „Kes soovib rahu, ei saa eirata selle ohu tegelikkust,” ütles ta väljaandele WELT. „Seetõttu on toetus Ukrainale, usutav heidutus ja Euroopa kaitsevõime tugevdamine endiselt hädavajalikud.” Diplomaatia ja heidutus, märkis ta, „ei ole alternatiivid, vaid ühe ja sama mündi kaks külge”.

Samas käsitleb Möller ka oma fraktsioonis toimuvat arutelu kaitse- ja sotsiaalkulutuste vahekorra üle. „On samuti selge, et meie kaitsevõime vajalik tugevdamine ei tohi toimuda sotsiaalse sidususe arvelt.” Ta ei näe nende kahe valdkonna vahel vastuolu: „Sotsiaalne turvalisus ja välisjulgeolek ei konkureeri omavahel, vaid sõltuvad teineteisest. Kes vastandab kaitsekulutused heaoluriigile, esitab valesid küsimusi.”

Tema erakonnakaaslane Daniel Baldy väljendab temaga võrreldes palju teravamat vastuseisu. „Ukraina rahu üle otsustab vaid üks inimene ja selleks on Putin,” ütles kaitsepoliitika ekspert väljaandele WELT. „Putin on seni kõik rahualgatused kõrvale jätnud ja vastanud veelgi suurema vägivallaga.” Väide, et Saksamaa peab rahu nimel rohkem pingutama, jätab tähelepanuta selle, „kes on agressor ja kes vastutab selle sõja eest”.

Baldy lükkab ühtlasi ümber praktika vastandada kaitsekulutusi sotsiaalkulutustele. Ta märkis, et eelmisel aastal kiideti heaks spetsiaalne erand võlapiduri reeglistikust kaitsekulutuste ja niinimetatud erifondi jaoks just seetõttu, et „sotsiaalhoolekande ja julgeoleku rahastamist ei seataks üksteisega vastuollu”. „Igaüks, kes väidab, et Saksamaal napib kaitseinvesteeringute tõttu raha sotsiaalprogrammide jaoks, eirab esiteks fakte ja tegutseb teiseks Venemaa desinformatsiooni hääletoruna,” ütles ta, viidates oma erakonnakaaslasele Cademartorile.

Baldy juhib tähelepanu ka ohule, mida Venemaa Saksamaale kujutab. „Venemaa ründab meid iga päev: õhus, Läänemerel, küberruumis ja inforuumis ning võttes sihikule meie kriitilise tähtsusega taristu,” lausus ta.

Leipzigi-Halle juhtum illustreerib, kui tõsiselt föderaalvalitsus seda ohtu praegu suhtub. Valitsus peab Venemaad vastutavaks katse eest rünnata lennujaama lõhkeainega varustatud drooniga. Kolmapäeval Bundestagis kõneldes märkis kantsler Friedrich Merz (CDU), et rünnakut kavandati Venemaal mitu kuud ja see oli sihilikult suunatud Saksamaa vastu. Suured purustused ja inimohvrid jäid olemata vaid tänu juhusele. Venemaa eitab igasugust seotust.

Juhtumile reageerides teatas Saksamaa valitsus muu hulgas, et suurendab survet Venemaa „varilaevastikule”. See laevastik koosneb peamiselt hägusate omandistruktuuridega tankeritest, mida Venemaa kasutab sanktsioonidest möödumiseks ja nafta eksportimiseks. Samuti juhib valitsus tähelepanu asjaolule, et need laevad on sageli vanad ja neil puudub piisav kindlustuskaitse.

Baldy nõuab nüüd konkreetseid samme. „Venemaa varilaevastiku laevad kasutavad üha sagedamini Läänemere lõunaosa marsruuti, mis kulgeb Rügeni saare lähistelt,” ütles ta. Teised Euroopa riigid kontrollivad juba laevade kindlustust ja dokumentatsiooni ning võivad rikkumiste eest trahve määrata. „Saksamaa peaks samuti nii toimima.” Saksamaa peab sarnaseid meetmeid rakendama ka Põhjamerel, kooskõlastatult teiste rannikuriikidega.

Loe allikast edasi