Ühendkuningriik kavatseb teenistusse kutsuda 95 000 reservväelast, et aidata valmistuda sõjaks Venemaaga, kuna hirmud kolmanda maailmasõja ees on järsult kasvanud.

Järgmiseks 2027. aastaks kavandatakse ulatuslikku õppust veteranidest koosneva väeüksuse mobiliseerimiseks, vahendab Daily Express.

Relvajõudude minister Louise Sandher-Jones teatas, et teenistusse kutsutakse 95 000 reservväelasest koosnev „strateegiline reserv” – ja seda „ulatuses, mida pole ammu nähtud”.

Operatsioon viiakse läbi ajal, mil kasvab kartus võimaliku konflikti ees Venemaaga aastaks 2030.

Moskva on juba ähvardanud Briti tehaseid seoses droonide tootmisega Ukrainale, samas kui lääneriikide luureametnikud hoiatavad, et Vladimir Putin viib läbi kampaaniat, mis võib vallandada sõja.

Õppus toimub ajal, mil valitsuse sõjaliste kulutuste kärpekavad on sattunud terava tähelepanu alla, kuna selgus, et rahandusminister John Healey ei suuda võtta kohustust kulutada 2030. aastaks kaitsele 3% sisemajanduse koguproduktist.

Väljaande Telegraph andmetel on õppuse üksikasjad alles täpsustamisel, kuid eeldatavasti testitakse selle käigus veteranide mobiliseerimise ja varustamise võimekust hädaolukorras.

Sandher-Jones ütles esmaspäeval: „Strateegiline reserv tähendab sellesse kuuluvate inimeste jaoks tõsist kohustust ning nad kaasatakse meie järgmise aasta õppuste programmi; selle käigus vaatame läbi meetmed reservväelaste kokkukutsumiseks, rakendamiseks ja varustamiseks ning kõik muud protseduurid, mis on vajalikud strateegilise reservi nõuetekohaseks kasutamiseks.”

Ta lisas, et endistest sõjaväelastest koosneval võrgustikul on riigikaitses ülioluline roll, ehkki tema ajal on seda „palju vähem kasutatud”.

Ta jätkas: „Kui ma armeest lahkusin ja sain teada, et kuulun strateegilisse reservi, panin selle info lihtsalt kõrvale ega mõelnud sellele enam kunagi. Me ei ole kindlasti enam selles olukorras.”

Õppus kujuneb valitsusele proovikiviks, kuna ilmnes, et valitsus oli suuresti unustanud armee, õhuväe ja mereväe erru läinud sõduritest ja ohvitseridest koosneva võrgustiku.

Kehtiva seaduse kohaselt säilib kõigil endistel tegev- ja reservohvitseridel eluaegne kohustus vajaduse korral teenistusse naasta.

Samuti on kaitseministeerium seadusega kohustatud hoidma sidet endiste kaitseväelastega kuue aasta jooksul pärast nende teenistusest lahkumist.

See endiste kaitseväelaste rühm erineb reservväest, mis koosneb inimestest, kes teenivad sõjaväes vabatahtlikult osalise tööajaga.

Reservvägi koosneb praegu ligikaudu 32 000 tegevreservväelasest. Uue kaitsejõudude seaduseelnõu raames teatati jaanuaris, et vanusepiir, milleni sõjaveterane saab mobiliseerida, tõuseb 55 eluaastalt 65 eluaastani.

Praegused reeglid näevad samuti ette, et erusõjaväelasi võib teenistusse kutsuda „riikliku ohu, suure hädaolukorra või Ühendkuningriigi vastu suunatud rünnaku” korral.

Uue eelnõuga aga muudetakse seda nii, et erusõjaväelasi võib teenistusse kutsuda ka „sõjaliste ettevalmistuste” tarbeks.

Need muudatused toimuvad ajal, mil Briti maavägi on kahanenud oma viimase enam kui 200 aasta väikseimasse mõõtu – teenistuses on ligikaudu 71 000 täiskohaga ja täieliku väljaõppe saanud sõdurit, kes on valmis rindele minema.

Valitsusametnikud on samuti nentinud, et Suurbritannial puudub tõhus süsteem hiljuti sõjaväest lahkunute jälgimiseks ja nendega kontakti hoidmiseks ning samuti ei teata, kus enamik reservväelasi viibib.

Eelmisel nädalal teatas kaitseministeerium, et esimest korda pärast 2021. aastat ületas täiskohaga vägedega liitunute arv aasta jooksul sealt lahkunute arvu, siiski on see kasv tagasihoidlik, kuna maaväe isikkoosseis suurenes vaid 170 inimese võrra.

Loe allikast edasi