
1997 – 22st tormiga jalgsi Kurkse väina läbima läinud sõdurist jäi ellu vaid kaheksa.
Kurkse suurõnnetus toimus 11. septembril 1997, kui Kurkse väina ületamisel uppus või suri alajahtumise tõttu 14 Balti rahuvalvepataljoni staabikompanii luurerühma liiget. Kaheksa sõdurit päästsid nende karjumist kuulnud sadama töötajad, kes paadiga merele kiirustasid ja elus olnud sõdurid kaldale tõid. 14 rahuvalvaja surm oli Eesti kaitseväe taasiseseisvusaja suurim kaotus.
11. septembril 1997 andis Balti rahuvalvepataljoni luurerühma ülem Jaanus Karm õppuse «Vilets elu» raames 22-liikmelisele luurerühmale käsu ületada täisvarustuses veetakistus mööda madalikku Suur-Pakri lõunatipust mandrile Kurkse sadama poole. Varsti avastasid mehed, et jalad ei ulatu põhja.
Paanikat ei tekkinud, sest teati, et ujuda tuleb paarsada meetrit, seejärel pidi madalik jälle jalge all olema. Maad jalge alla aga ei saadudki. Mehed sidusid seljakotid kokku parveks ja jäid merre hulpima. Varsti hakkasid mehed üksteise järel surema. Kuna merevesi oli külm, tekkis alajahtumise oht. Et keegi magama ei jääks, tuli üksteist pidevalt togida. Lõpuks kuulsid meeste röökimist sadamakapten Heino Kreintal ja sadamakapteni abi Hannes Kuusemäe, kes, taibanuna, et kisa tuleb merelt, läksid oma paadiga merele, võtsid viis meest paati ja vedasid veel kolm köiega paadi järel kaldale. Hiljem rääkisid mehed, et paat oli ülerahvastatud ja kolme meest ei saanudki muud moodi transportida. Ülejäänud 14 mehe surnukehad tõid merest välja päästjad. Rühma juhtinud Jaanus Karm mõisteti 4,5 aastaks vangi.
11. septembri sündmused Eestis:
1902 – Jakob Hurt
More õnnistas sisse Tartus asuva Eesti Üliõpilaste Seltsi maja.
1924 – Tallinna kinos Rekord näidati esimest täispikka Eesti dokumentaalfilmi «Filmikaameraga läbi Eesti».
1933 – Tartu-Võru rahukogu mõistis Gustav Lorenzi Vabariigi Valitsuse ja V Riigikogu haavamise eest kolmeks nädalaks kindlusvanglasse.
1937 – Tallinnas algasid üleriigilised sõjaväe ratsavõistlused.
1971 – Pühajärvel avati Pühajärve sõja mälestuskivi.
1988 – Rahvarinde algatusel toimus Tallinna lauluväljakul suurüritus Eestimaa laul 88, kuhu kogunes hinnanguliselt kuni 300 000 eestimaalast.
1991 – ülemnõukogu võttis vastu välisinvesteeringuseaduse.
1993 – Tallinnas Tõnismäel avati pidulikult Eesti Rahvusraamatukogu.
1996 – riigikogu võttis vastu hüvitusfondi seaduse.
1997 – Kurkse suurõnnetus: Kurkse väinas hukkus õppuste käigus 14 rahuvalvajat.
2013 – Kuku raadio eetris oli mälumängusaate «Tarkade klubi» avasaade, saatejuht Timo Tarve, küsimustele vastasid Indrek Salis ja Jevgeni Nurmla ning Jaan Pärn ja Indrek Paavle.
2024 – Tallinnas Telliskivi loomelinnakus avati Von Krahli uus teatrimaja.
Ja maailmas:
1609 – Hispaanias algas moriskide väljatõrjumine.
1609 – Henry Hudson avastas Manhattani saare.
1683 – algas Viini lahing.
1697 – toimus Zenta lahing, Saksa-Rooma riigi väed saavutasid võidu Osmanite riigi vägede üle.
1867 – Hamburgis ilmus Karl Marxi Kapitali esimene osa.
1919 – esimene maailmasõda: Suurbritannia ja Saksamaa vahel jõustus vaherahu.
1926 – nurjus atentaat Benito Mussolinile.
1940 – George Stibitz esitles Dartmouth College’is toiminguid nüüdisaegse arvuti eelkäijal.
1941 – Washingtonis toimus Pentagonile nurgakivi paneku tseremoonia.
1973 – Tšiilis pandi Ameerika Ühendriikide toel toime Salvador Allende valitsuse kukutamine, Augusto Pinocheti diktatuuri kehtestamine.
2000 – Ecuador oli esimene riik, mis kõrvaldas oma rahvusvaluuta (sucre) ja võttis kasutusele USA dollari.
2001 – toimusid 11. septembri terrorirünnakud Ameerika Ühendriikide vastu.
2007 – Venemaa katsetas kõige võimsamat vaakumpommi, kõigi pommide isa.
2012 – Pakistani suurimas linnas Karachis puhkes rõivavabrikus tulekahju, hukkus üle 300 inimese.
2013 – loodi inimkett Kataloonia iseseisvuse toetuseks.
2015 – Saudi Araabias asuvas islamiusuliste pühas linnas Mekas kukkus mõni hetk enne õhtust palvust mošeele kraana, hukkus ligi 90 palverändurit ja viga sai ligi 200 inimest (ligi kaks nädalat hiljem, 24.09.2015 hukkus Meka lähedal Minas rahvarüseluses umbes 2300 palverändurit).
2016 – Valgevenes toimusid parlamendivalimised.
| << September >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 31 | 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 |
| 7 | 8 | 9 | 10 | 11 | 12 | 13 |
| 14 | 15 | 16 | 17 | 18 | 19 | 20 |
| 21 | 22 | 23 | 24 | 25 | 26 | 27 |
| 28 | 29 | 30 | 1 | 2 | 3 | 4 |
| 2026 | ||||||
11. september on Gregoriuse kalendri 254. (liigaastal 255.) päev. Juliuse kalendri järgi 29. august (1901–2099).
Sündmused
- 1902 – Jakob Hurt õnnistas sisse Tartus asuva Eesti Üliõpilaste Seltsi maja.[1]
- 1924 – Tallinna kinos Rekord näidati esimest täispikka Eesti dokumentaalfilmi "Filmikaameraga läbi Eesti".[2]
- 1933 – Tartu-Võru Rahukogu mõistis Gustav Lorenzi Vabariigi Valitsuse ja V Riigikogu haavamise eest kolmeks nädalaks kindlusvanglasse.
- 1937 – Tallinnas algasid üleriiklikud sõjaväe ratsavõistlused.
- 1971 – Pühajärvel avati Pühajärve sõja mälestuskivi.
- 1988 – Rahvarinde algatusel toimus Tallinna Lauluväljakul suurüritus Eestimaa laul 88, kuhu kogunes hinnanguliselt kuni 300 000 eestimaalast.
- 1991 – viidi täide viimane kohtu poolt määratud surmanuhtlus.
- 1997 – Kurkse suurõnnetus: Kurkse väinas hukkus õppuste käigus 14 rahuvalvajat.[3]
Maailmas
- 1609 – Hispaanias algas moriskide väljatõrjumine.
- 1609 – Inglise meresõitja Henry Hudson avastas Manhattani saare.
- 1683 – algas Viini lahing.
- 1697 – toimus Zenta lahing, Saksa-Rooma riigi väed saavutasid võidu Osmanite riigi vägede üle.
- 1714 – Barcelona loobus oma privileegidest, sellega liidendas Hispaania ametlikult Kataloonia.
- 1802 – Napoleon liidendas Piemonte.
- 1822 – Vatikani kardinalide kogu teatas, et on lubatud avaldada ja trükkida teoseid, mis kirjeldavad Maa liikumist ümber Päikese. Galileo Galilei «Dialoogid» eemaldati keelatud raamatute nimekirjast, ametlikult teatas Vatikan, et Galileil oli õigus, alles 31. oktoobril 1992.
- 1867 – Hamburgis ilmus Karl Marxi Kapitali esimene osa.
- 1918 – Esimene maailmasõda: Suurbritannia ja Saksamaa vahel jõustus vaherahu.
- 1926 – nurjus atentaat Benito Mussolinile.
- 1940 – George Stibitz esitles Dartmouth College´is toiminguid nüüdisaegse arvuti eelkäijal.
- 1941 – Washingtonis toimus Pentagonile nurgakivi paneku tseremoonia.[4]
- 1973 – Tšiilis pandi Ameerika Ühendriikide toel toime Salvador Allende valitsuse kukutamine, Augusto Pinocheti diktatuuri kehtestamine.[5]
- 1978 – Viimane inimene (Briti fotograaf Janet Parker) suri rõugetesse.
- 1991 – Nõukogude Liit teatas oma väeüksuste väljaviimisest Kuubalt.
- 2001 – toimusid 11. septembri terrorirünnakud Ameerika Ühendriikide vastu.
- 2007 – Venemaa katsetas kõige võimsamat vaakumpommi – "Kõigi pommide isa".
- 2013 – loodi inimkett Kataloonia iseseisvuse toetuseks[6][7][8][9]
- 2016 – Valgevene parlamendivalimised.[10]
Sündinud
Pikemalt artiklis Sündinud 11. septembril
- 1885 – David Herbert Lawrence, inglise kirjanik
- 1911 – Edgar Puusepp, eesti maadleja ja treener
- 1911 – Tiit Kuusik, eesti laulja
- 1935 – Arvo Pärt, eesti helilooja
- 1935 – German Titov, Nõukogude kosmonaut
- 1938 – Venno Laul, eesti koorijuht ja pedagoog
- 1938 – Avo Tamme, eesti saksofonist, laulja ja helilooja
- 1942 – Martin-Nils Viirand, eesti raadioajakirjanik
- 1942 – Ain Vilde, eesti jääpurjetaja
- 1943 – Aarne Ahi, eesti animafilmilavastaja
- 1944 – Peeter Vihalemm, eesti sotsioloog
- 1945 – Franz Beckenbauer, saksa jalgpallur
- 1947 – Mati Kepp, Eesti poliitik ja X Riigikogu liige
- 1949 – Aksel Kirch, eesti etnosotsioloog
- 1949 – Kalle Merusk, eesti õigusteadlane
- 1950 – Lembitu Kuuse, eesti spordiajakirjanik
- 1953 – Mart Vahtel, eesti näitleja
- 1961 – Urmas Viik, eesti graafik
- 1965 – Andrus Kajak, eesti vehkleja
- 1968 – Allan Alaküla, eesti ajakirjanik
- 1971 – Mihkel Kütson, eesti muusik
- 1973 – Zísis Vrýzas, kreeka jalgpallur
- 1975 – Kiwa, eesti kunstnik
- 1978 – Rauno Pikkor, eesti suusakahevõistleja
- 1984 – Margus Karu, eesti kirjanik
Surnud
Pikemalt artiklis Surnud 11. septembril
- 1695 – Jost Weymer, Kuressaare raehärra
- 1971 – Nikita Hruštšov, Nõukogude Liidu riigitegelane
- 1973 – Salvador Allende, Tšiili poliitik, aastatel 1970–1973 Tšiili president
- 1987 – Peter Tosh, Jamaica reggae-muusik
- 1961 – Liina Reiman, eesti näitleja
- 2010 – Taavi Peetre, eesti kuulitõukaja
- 2010 – Tiit Rääk, eesti spordikommentaator
- 2024 – Alberto Fujimori, jaapani päritolu Peruu poliitik
Pühad
- Kataloonias tähistatakse Rahvuspäeva, mis märgib Barcelona langemist Hispaania pärilussõjas 1714. aastal.
Ilmarekordid
- ...
Viited
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre
Sulev Vahtre (1937. aastani Vinkmann; 7. juuli 1926 – 31. august 2007) oli eesti ajaloolane, Tartu Ülikooli professor ja ühiskonnategelane. More. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 162 - ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre
Sulev Vahtre (1937. aastani Vinkmann; 7. juuli 1926 – 31. august 2007) oli eesti ajaloolane, Tartu Ülikooli professor ja ühiskonnategelane. More. Teine trükk. Kirjastus Olion. - ↑ http://ekspress.delfi.ee/kuum/kurkse-10-surmapaeval-oli-mere-kohal-ilus-sinine-taevas?id=69132949
- ↑ Graham Hancock, Robert Bauval. Talisman : pühad linnad, salausk. Tallinn, 2007, lk. 489
- ↑ http://news.bbc.co.uk/onthisday/hi/dates/stories/september/11/newsid_3199000/3199155.stm
- ↑ "Via Catalana cap a la Independència". Originaali arhiivikoopia seisuga 10. september 2015. Vaadatud 10. september 2013.
- ↑ Assemblea Nacional Catalana
- ↑ Katalaanid nõuavad 400-kilomeetrise inimketiga iseseisvust[alaline kõdulink]
- ↑ By Julien Toyer, Spanish Catalonia to press independence bid with human chain, reuters.com
- ↑ "Лукашенко: в парламент должны пройти настоящие профессионалы независимо от политических убеждений". Originaali arhiivikoopia seisuga 2. september 2016. Vaadatud 2. septembril 2016.