Kolmapäeval tabas “Esimene stuudio” saates Reformierakonna peasekretäri Kristo Enn Vaga otsesaate ajal terviserike. ETV päevakajaliste saadete peatoimetaja Peep Kala sõnas “Ringvaates”, et esimese hooga ei saanud keegi aru, mis täpsemalt juhtus, mistõttu keskendusid saatejuhid Liisu Lass ja Andres Kuusk saate jätkamisele.

“Mina jälgisin üleval, kuidas saade jookseb ja sain aru, et Kristo Enn Vaga kukkus korraks pikali. Kas põhjus oli selles, et ta kaotas pildi või läks jalg alt ära ja kaotas tasakaalu, seda me ju ei teadnud. Saatejuht Andres Kuusk ja Eesti 200 poliitik Peeter Tali aitasid ta kohe püsti ja pakkusid võimalust ka kaadrist lahkuda, kuid ta arvas, et ei lähe mingil juhul kaadrist ära ja jätkab debatti. Andres Kuusk tõi talle igaks juhuks tooli. Kristol oli näpp püsti, et ta tahab kohe sõna saada ja kõik tundus olevat lahenenud,” kirjeldas Kala pingelist olukorda stuudios.

“Esimeses stuudios” ei ole Kalal sellist olukorda varem juhtunud, kuid see-eest hakkas ühel inimesel “UV faktori” saates paha.

“Televaatajani ei ole see tavaliselt jõudnud, sest kas on põhjuseks otse-eetri pinge, stuudiovalgus, soojus või mis iganes. Kui inimesel on korraks paha ja ta käib kaadri taga ära, siis me tegelikult seda ju ei näita. Üritame otse-eetris ikkagi viisakat pilti näidata. See inimene tuleb tagasi, olgu see siis kaks-kolm kuni viis minutit, ja kõik jätkub suurepäraselt,” ütles Kala.

“Esimene stuudio” jätkus pärast esmast ehmatust ning Vaga soovis võimalust sõna saada, mis talle ka anti.

“Siis ma sain puldist vaadates tegelikult aru, et tema jutt hakkab ära vajuma ning ütlesin ka saatejuhtidele, et läheme sellest kaadrist välja. Saatejuhtide reageering oli täiesti adekvaatne, sest esimese hooga ei saa ju kohe aru, et tegemist on terviserikkega. Pärast esimest episoodi oli tunne, et äkki inimene kaotas lihtsalt mõttelõnga,” selgitas Kala.

Kala sõnul tuleb sääraseid mõttehetki palju ette ning saatejuht ei pruugigi kohe mõista, et inimese tervisega on tegelikult midagi halvasti.

“Saatejuht tegelikult ju ei näe inimese nägu nii detailselt, nagu televaataja suures plaanis teleekraanilt näeb. Seda, kas ta on näost valge või tal on huuled valged, tegelikult ei näe. Ka mina puldist ei näe, aga ma sain aru, et nüüd on midagi halvasti, sest jutt muutus ebaadekvaatseks. Palusin saatejuhtidel jätkata stuudios, jooksin ise alla ja otsustasin, et kõige olulisem on nüüd vaadata, kuidas Kristo Enn Vaga tervis on. Juhatasime ta stuudiost välja ja siis ma sain aru, et tuleb kutsuda kiirabi. Kontrollisin elulisi näitajaid: pulssi ja hingamist. Ta ei kaotanud kordagi teadvust ega kontaktsust. Tegelikult oli tal soov saatesse tagasi minna. Ta ütles mulle, et andke mulle võimalus ja ma saan opositsiooni argumentidele vastuargumendid esitada,” ütles Kala, lisades, et seda siiski ei tehtud.

“Ühel hetkel tuli kiirabi ja kontrollis ta üle. Siis saabus ka tema abikaasa kohale ja edasine jäi juba meedikute hooleks,” lausus Kala.

ETV päevakajaliste saadete peatoimetaja sõnas, et vaevu päev hiljem on olukorda juba korralikult analüüsitud ning see ka kindlasti jätkub, et olla valmis, kui säärane situatsioon peaks uuesti juhtuma.

“Sel hetkel tundus, et see asi ei ole tõsine ja ta tegelikult ei olnudki tõsine. Tõenäoliselt nägi see televaatajale dramaatilisem välja, kui tegelikult oli. Analüüsisime seda juba eile õhtul kohe pärast saadet väga põhjalikult ja oleme analüüsi jätkanud ka täna. Jätkame ka homme ja järgmisel nädalal, et töötada välja käitumisjuhend, mida teha otse-eetris, kui saatekülalisel või saatejuhil hakkab halb. Maailma teleajaloos on seda küllalt juhtunud. Me jätkame selle analüüsiga igal juhul, et meil oleks otsesaadete jaoks läbimõeldud majasisene käitumisjuhis,” kinnitas Kala.

“Ma tahan paluda vabandust Kristo Enn Vaga abikaasa ja tema lähedaste ees, kes nägid seda situatsiooni otse-eetrist pealt. Nende jaoks oli see kindlasti ebamugav vaadata,” lisas Kala.

Vaga jagas neljapäeva hommikul oma sotsiaalmeedias ka ülevaadet oma tervislikust seisundist. Poliitik avaldas, et eelmisel kevadel diagnoositi tal südamerütmihäire.

Südamearst Margus Viigimaa sõnas, et Eestis on ligi 30 000 inimest, kellel on südamerütmihäired ning üldiselt ei ole need eluohtlikud.

“Need tekitavad tõesti väga palju ebamugavust ja vahel minestust. Nad võivad anda isegi ajuinsulti, juhul kui see on püsiv kodade virvendus ja inimesel ei ole antikoagulante, nii et sellega kaasnevad mitmed asjad. Üldjuhul see ei ole eluohtlik, aga kui ta tekib, võib esimene moment olla väga hirmutav. See võib tekitada ajuvereringehäireid ja väga kiiret südametegevust. Kindlasti on sellises otse-eetrisituatsioonis ikkagi raske,” sõnas Viigimaa.

Südamearsti sõnul peaks sellises olukorras koheselt kiirabi kutsuma.

“Kui tekib ükskõik milline südamerütmihäire – eriti kui see tekib esimest korda elus – ja kui sellega kaasneb valu südamepiirkonnas või kui kaasnevad tasakaaluhäired, peaks kindlasti kiirabi kutsuma. Sama kehtib siis, kui rütmihäirega kaasneb näiteks mingi kehapoole nõrkus või ebaloomulik hingeldus. Muidugi esineb rütmihäireid inimestel ikkagi päris palju. Süda ei ole täiuslik organ ja paratamatult, kui me teeme inimesele, kellel on kunagi rütmihäired olnud, ööpäevase Holteri monitooringu ja need on üle läinud, siis paar rütmihäiret või vahelööki me ikka leiame,” lausus arst.

Viigimaa lisas, et rütmihäiretel on väga erinevaid põhjuseid. Üks põhjus on adrenaliin, kuid samuti mõjutavad väga palju näiteks magamata öö ja alkohol. Arsti sõnul tabavad sportlasi tihti rütmihäired, kuna treenimine nõuab organismilt väga palju.

“Teine asi on see, et südamerütmihäired, sealhulgas seesama kodade virvendus, võivad tekkida ka noortel inimestel, kui nad treenivad väga suurte koormustega. Eriti just maraton, triatlon ja pikad jalgrattasõidud soodustavad tegelikult südamerütmihäirete teket. Ma ei taha öelda, et sport on halb. Tervisesport on väga hea asi ja ma räägin alati, et kõige olulisem tervisetugevdaja on maratoniks, poolmaratoniks või mistahes suureks rahvaspordiürituseks valmistumine. Aga selle läbimine – vot see enam ei ole tervislik,” selgitas Viigimaa.

Viigimaa sõnul võib raskeid distantse läbida, kuid seda peaks tegema mõistlikult.

“30-aastane mees võib panna täiega, aga üle 50-aastane peaks tegema seda väga mõistlikult. Kui vaadata nooremaid ja tippsportlasi, siis on neil väga palju diagnoosimata südame juhteteede patoloogiaid. Südamelihas võib ise terve olla, aga seal võib olla juhteteede patoloogiaid, mille tõttu tekivad eluohtlikud rütmihäired ja isegi elustamist vajavad situatsioonid. Pika distantsi jooksul uhutakse organismist välja ka elektrolüüdid, eriti just kaalium ja magneesium. See on üks põhjus, miks sellised asjad tekivad, lisaks on adrenaliinitase väga kõrge. Need halvad asjad juhtuvadki ühesõnaga lõpp-pingutusel, väga sageli just viimastel kilomeetritel või vahetult mõnekümne minuti jooksul pärast finišit. Aga pikas plaanis toob tervisesport tegelikult väga-väga palju tervist juurde,” ütles Viigimaa.

Loe allikast edasi