More ja 13. sajandi vallutuste aeg kui ka kiriku- ja koolimeeste tegevus, rahva vaimne elu ning 18.–19. sajandi demograafilised muutused.
","wordCount":52},{"type":"htmlElement","html":"
Selline vaatenurk andis tema tööle nõukogude ajal ka sootuks teistsuguse ühiskondliku mõõtme. Ajaloo õpetamine võis olla üks väheseid viise, kuidas hoida elavana arusaama Eesti rahva ajaloolisest järjepidevusest. Vahtre oli nende õppejõudude seas, kes vahendas üliõpilastele rahvusliku iseolemise ideed ka tingimustes, kus iseseisva Eesti käsitlemine ei saanud olla poliitiliselt neutraalne teema.
","wordCount":50},{"type":"htmlElement","html":"
Olude muutudes aitas Vahtre taastada Tartu Ülikoolis iseseisva Eesti ajaloo kateedri, mis alustas tööd 1. aprillil 1989. Ta juhtis seda 1993. aastani. Tema õpilaste ja mõjutatute seas on ajaloolasi, õpetajaid ning poliitikuid, kelle tegevus on mõjutanud juba taasiseseisvunud Eesti avalikku elu. Vahtre ise oli Eesti Kongressi liige ning kuulus aastail 1991–1992 põhiseaduse assambleesse. Nii jõudis tema akadeemiline huvi riikluse tekkimise ja kestmise vastu ka otseselt uue Eesti Vabariigi põhikorra kujundamisse.
","wordCount":66},{"type":"htmlElement","html":"
Konverentsi pärastlõuna keskendubki Vahtrele õpetlase, kolleegi ja õppejõuna. Tema tööst räägivad emeriitprofessor Tiit Rosenberg ja professor Mati Laur, eluloole annab laiema vaate Vahtre poeg, samuti ajaloolane Lauri Vahtre. Seejuures ei ole tegemist vaid tagasivaatava austusavaldusega. Ajaloolastele jääb Vahtre pärandisse nõue, et minevikku tuleb uurida rangelt, allikakriitiliselt ja ilma päevapoliitiliste vajaduste järgi painutamata.
","wordCount":52},{"type":"htmlElement","html":"
Sama mõte on koondatud ka konverentsil esitletavasse raamatusse «Õigus ajaloole». Kirjastuse Ilmamaa välja antud 640-leheküljeline kogumik toob «Eesti mõtteloo» sarjas kokku Vahtre kirjutisi rahvastikust, Jüriööst, vanemast historiograafiast, kirikust, kodakondsusest ja mälestustest.
","wordCount":31},{"type":"htmlElement","html":"
Kogumiku uurijakreedo on selge: ajalugu tuleb uurida ausalt ja objektiivselt, kuid Eesti minevikku tuleb mõtestada ka selle maa põlisrahva vaatepunktist.
","wordCount":20},{"type":"htmlElement","html":"
Vahtre ei pidanud ajalugu kivinenud jutustuseks, mida iga põlvkond oma maitse järgi ümber kirjutab. Tema jaoks tuli senist teadmist kriitiliselt kontrollida, tuua käibesse uusi allikaid ja täiustada uurimisviise. Vaidlus oli vajalik, kuid see pidi tuginema tööle allikatega, mitte soovile minevikku hetkevajaduste järgi ümber kujundada.
","wordCount":44},{"type":"htmlElement","html":"
Mälestuskonverents algab 11. septembril kell 11 Tartu Ülikooli muuseumi valges saalis. Registreerumine on kohtade täitumise tõttu lõppenud. Ürituse korraldavad Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut ning Õpetatud Eesti Selts.
","wordCount":27},{"type":"highlightedContent","html":"
SULEV VAHTRE 100 MÄLESTUSKONVERENTSI KAVA
10.30-11.00 saabumine ja tervituskohv
11.00 avamine
11.15 Ain Mäesalu «Sulev Vahtre eestlaste muistse vabadusvõitluse uurijana»
11.45 Anu Raudsepp «Chilian Rauschert (1652–1717) – Sangaste kiriku- ja koolielu edendaja»
12.15 Janet Laidla «Naised Eesti ajalookirjutuses»
12.45 Kaarel Vanamölder «Gustaff von Lode ja tema kroonika»
13.15-14.45 lõunapaus
14.45 Tiit Rosenberg «Sulev Vahtrest õpetlase ja kolleegina»
15.15 Mati Laur «Sulev Vahtre õppejõuna»
15.45 Lauri Vahtre «Sulev Vahtre. Elukaar Eesti ajast Eesti ajani»
16.15-ca16.45 Tõnis Lukas juhatab sisse raamatu „Õigus ajaloole“ esitluse ja Priit Raudkivi räägib raamatu sisust.
Related Posts
UUDISNÄDAL ⟩ Eesti sai uue presidendi ja kaotas kaitseministri
