Põhja-Savos Siilinjärvis elav abielupaar, kes soetas hiljuti oma esimese elektriauto, ei ole olukorraga sugugi rahul.

Nende nelja aasta vanune Mercedes-Benz EQC – mis maksis ligikaudu 30 000 eurot – seisab nüüd kasutult nende ridaelamu ees, kuna selgus, et auto aku on saanud parandamatuid kahjustusi, vahendab Helsingin Sanomat.

Ei kindlustusfirma ega automüüja soovi kahju hüvitamise eest vastutust võtta.

„Kui tahtnuksime autoga sõita, nõudis teenindus meilt vastutusest loobumise avalduse allkirjastamist, mille kohaselt jäänuks kõik võimalikud kahjud meie kanda. Samuti andis kindlustusfirma mõista, et akuprobleemide tõttu oleks tuleohutuse seisukohast kõige parem autot tänaval hoida,” räägib soome mees.

„Eile öösel hoidsin seda siiski maja ees sissesõiduteel – lihtsalt selleks, et keegi rehve ära ei varastaks,” ütleb ta iroonilise naeru saatel.

Soomlased poleks osanud uneski arvata, et satuvad silmitsi kuluka akuprobleemiga autol, mille nad alles maikuus esindusest ostsid.

Probleemi algpõhjuseks on Mercedes-Benzi akupakis hoolduse käigus avastatud mõlgid. Helsingin Sanomat on näinud hooldusdokumenti, milles seisab, et aku juures tuvastati deformatsioone kuues erinevas kohas.

Neid kirjeldatakse kui „teravaid jälgi”, mille sügavus jääb vahemikku 2,0–6,3 millimeetrit.

111 000 kilomeetrit läbinud Mercedese akupaki diagnoos on karm: „kõrgepingeaku ei ole kasutamiseks ohutu; aku tuleb välja vahetada”, järeldatakse hooldusraportis.

„Võhik ei saa sellest aru. Aku seisukorda kontrolliti ju esinduses. Kogu selles asjas pole midagi ökoloogilist. Kes siin tegelikult kasu saab, kui aku maksab rohkem kui auto ise?” küsib soome mees. Tema sõnul sai ta teenindusest hinnapakkumise ligikaudu 70 000 eurole, mis kataks EQC-mudeli 80-kilovatt-tunnise mahutavusega akupaki maksumuse.

Mercedes-Benzi maaletooja Veho ei kinnita akuploki hinda ega anna hinnanguid üksikute komponentide maksumuse kohta.

Veho väitel sõltub akuploki vahetamise hind mitmest tegurist, näiteks sellest, kas remondiks kasutatakse uut või tehases taastatud akut.

Veho väitel ei saa EQC mudelitel üksikuid mooduleid vahetada – see on aga tavapärane praktika paljude teiste elektriautode puhul, kui aku on kahjustada saanud. Üksikute moodulite vahetamine on märgatavalt kulutõhusam kui kogu akuploki väljavahetamine.

Mercedes-Benzi poliitika näeb ette, et kahjustatud aku tuleb tervikuna välja vahetada.

Hädas perekond sai hiljuti oma kindlustusfirmalt halbu uudiseid: firma keeldus kahju hüvitamast. Paaril oli sõidukile sõlmitud kaskokindlustusleping. Helsingin Sanomat on tutvunud kindlustusfirma otsusega.

Automüüja omalt poolt väidab, et need jäljed ei kuulu nende vastutusalasse puuduste osas. Helsingin Sanomat on näinud soome mehe ja automüüja vahelist e-kirjavahetust.

Mees rääkis, et suvel puutus auto põhjaosa suvekodu hoovis vastu maad. Kindlustusfirma oli sellest asjaolust otsust tehes samuti teadlik.

„Ühe jälje tekitasin mina, kuid need kõik ei saa olla minu põhjustatud. Kuulsin suvekodu hoovis rohu sees heli, kui auto põhi vastu maad käis. Samas ei saa jälgede põhjal tegelikult midagi kindlat järeldada,” ütleb ta.

Nagu paljud autotootjad, pakub ka Mercedes-Benz akule kaheksa-aastast või 160 000 kilomeetri pikkust garantiid, mis katab tootmis- ja materjalivead. Veho väitel ei kata garantii aga välistest teguritest põhjustatud kahjustusi.

Sõidu ajal tekkinud mõlke ei kata üldjuhul tootja aku-garantii. Autotootjatel puuduvad ühtsed standardid selle kohta, kui tõsine peab mõlk olema, et akuplokk tuleks välja vahetada.

„Lubatud piirmäärad sõltuvad sõidukis kasutatavast akust ja kahjustuse asukohast. Mõlgi lubatud sügavus varieerub sõltuvalt tootjast, automudelist ja akutüübist, kuna akude sisemine ehitus on erinev,” selgitab autode maaletoojaid ja tööstust ühendava liidu tehniline ekspert Markus Markkanen.

„Paljud tootjad kasutavad nüüd vahetatavat akuploki põhjaplaati, mis tähendab, et remondikulud ulatuvad tavaliselt vaid mõne tuhande euroni. See on võrreldav sisepõlemismootoriga auto õlivanni vahetamisega pärast sarnast lööki,” lisab Markkanen.

Elektriautode akude remont on hiljuti tähelepanu keskpunkti sattunud pärast seda, kui ettevõte Kokkolan Autohuolto kritiseeris ametiasutuste väljastatud remondijuhiseid. Tema sõnul takistab EL-i määruste range tõlgendamine väikeettevõtetel akude kulutõhusat remontimist.

Samal ajal teatas sõidukite ringlussevõtu eest vastutav tootjaorganisatsioon väljaandele Helsingin Sanomat, et pärast ettevõtja avaldust on valdkonnas vaja selgeid reegleid.

Siilinjärvis harjub soome pere autota hakkama saamisega, kuna nende Mercedesega sõitmine pole ohutu. Ees võib oodata pikk protsess, kui vaidlus kahju eest vastutuse üle jõuab näiteks tarbijavaidluste komisjoni. „Oleks tore, kui mul oleks praegu auto, kuna puhkus algab. Bussiga kuhugi sõita ma ei taha,” ütleb vahetustega tööl käiv hooldajast naine, märkides, et ühistranspordile lootmine ei sobi nende kandis hästi igapäevaeluga kokku.

Loe allikast edasi