Läti Televisioon teatas 9. septembril, et kütusehinnad Lätis lähenevad rekordtasemele, samal ajal kui naftahinnad maailmaturul taas järsult tõusevad.

Brenti toornafta hind ületas eile esimest korda mitme kuu jooksul 100 dollari piiri barreli kohta, seda USA ja Iraani konflikti uue teravnemise ning piirkonna naftataristu vastu suunatud rünnakute tõttu. Kui lähedal on Läti varasematele hinnarekorditele ja miks on just diislikütus seekord eriti kalliks muutunud?

Sel nädalal on enamikus tanklates nii bensiini kui ka diislikütuse hind ületanud märkimisväärse kahe euro piiri. Autojuhid ütlevad, et hinnatõus annab end igapäevaelus juba tunda.

Mootorrattur Uldis: „Kui hind ületab kaks eurot, tundub see üsna pöörane. Ootan, millal see kõik läbi saab. (..) Noh, jah, praegu pole olukord ehk veel selline, et peaksin oma igapäevaseid harjumusi põhjalikult muutma, kuid näiteks pikemaid sõite planeerides on sellel märgatav mõju.”

Autojuht Kārlis Rubenis: „Hinnad aina tõusevad ja tõusevad. Aga olukord polegi nii hull. Käisin just Norras, kus bensiin maksab 2,50, nii et siin on odav. Polegi nii hull.”

Autojuht Ēvalds Atopkins: „See on üsna raske; kui pead iga päev tööle sõitma ja tööandja kulusid ei kata, siis on see palga seisukohast vaadates palju keerulisem, jah.”

Euroopa Komisjoni iganädalane keskmiste hindade ülevaade näitab, kui kõrge praegune hinnatase ajaloolises võrdluses on. Andmed näitavad, et diislikütuse kõrgeim iganädalane keskmine hind Lätis oli tänavu aprillis – 2 eurot ja 12 senti liitri kohta. 95-oktaanarvuga bensiini rekord pärineb aga 2022. aasta juunist – 2 eurot ja 10 senti.

Hinnad pole veel varasemaid tippe saavutanud, kuid liiguvad kiiresti selle taseme suunas.

Kütusehinnad Lätis järgivad suuresti rahvusvahelist hulgimüügiturgu – seetõttu ei ole oodata järsku hinnalangust ka siin, kuni püsib globaalne hinnasurve.

„Ülemaailmne hindade tõusutrend on olnud märgatav alates juuli algusest. See langes kokku USA ja Iraani vahelise hapra vaherahu lõppemisega. Mida enam pinged selles piirkonnas kasvavad, seda kiiremini ja jõulisemalt hakkavad hinnad tõusma nii maailmaturul kui ka sellest tulenevalt meie bensiinijaamades. Samuti näeme, et hinnad liiguvad tõusvas joones,” ütles Läti Kütusekaupmeeste Liidu tegevdirektor Ieva Ligere.

Eriti järsult on tänavu tõusnud diislikütuse hind, seda vaatamata asjaolule, et sellele on kohaldatud vähendatud aktsiisimäära.

Praegu ei seisne probleem vaid toornafta hinnas. Eriti järsult on tõusnud valmiskujul diislikütuse hind. Seetõttu võib hind tanklas tõusta rohkem kui võiks eeldada ainuüksi toornafta hinna põhjal.

Brenti toornafta hind on praegu umbes 100 dollarit barreli kohta. Euroopas on diislikütuse turuhind – samasse mõõtühikusse ümber arvutatuna – peaaegu kaks korda kõrgem. Seega tekib märkimisväärne osa hinnatõusust pärast nafta ammutamist, täpsemalt rafineerimisetapis.

„Lihtsalt öeldes valitseb maailmas nafta rafineerimisvõimsuse puudus. Sellel on mitu põhjust. Osa sellest võimsusest on endiselt „aia taga” – või siis virtuaalse aia taga – Pärsia lahe piirkonnas. Ukrainlased on edukalt kasutanud mitmesuguseid droone, tabades sihtmärke erinevates paikades. Selle tulemusena väheneb Venemaa nafta rafineerimisvõimsus 3,4 miljoni barreli võrra päevas. See on tohutu kogus, kusjuures iga miljon barrelit päevas moodustab ühe protsendi maailma naftatarbimisest,” selgitas Luminor Panga peaökonomist Pēteris Strautiņš.

Samas rõhutasid kauplejad, et Lätis ei ole praegu probleeme kütuse kättesaadavusega. Tarned toimuvad tavapäraselt.

Loe allikast edasi