“Tere õhtust!” See oli viimane adekvaatne lause minu poolt “Esimese stuudio” otse-eetris. Järgnes korduv teadvusekadu, kiirabi, haigla, uuringud ja lõpuks sain kokkuleppel öösel koju.

Tahan väga tänada kiirabi ja ITK professionaalset ning toetavat personali. Ka kõiki teid, kes on saatnud südamlikke sõnumeid ja pakkunud abi, teid on väga palju, südamest aitäh!

Terviserikkest. Mul diagnoositi eelmine kevad südame rütmihäire. See on lugu, mida pelgasin jagada, piinlik oli, sest kuidas saab minul, “tervel ja sportlikul” noorel, olla midagi viga. Kuid iga kord, kui jälle meedias kirjutati, et mõni noor (mees) kaotas rahvaspordi üritusel teadvuse, mõnel korral on kahjuks kaotatud ka elu – tekkis tahtmine, et kutsuks minusuguseid tervise peale mõtlema, aga ma ei julgenud.

Diagnoosini viisid Apple Watchi korduvad teated, et on tuvastatud Atrial fibrillation. Tuleb välja, et tehnoloogiast on vahel ka kasu. Lisaks suur tänu varalahkunud Dr. Le Vallikivi süsteemsele tööle ja teiste arstide veenmisele, et päriselt ka endine tippsportlane ja vaid 28-aastane peaks saama kardioloogi juurde aja ning see väärib uurimist, isegi kui esialgsel vaatusel elule ohtu ei ole.

Mäletan, kui PERH-i kardioloogia osakonnas küsis õde minu elustiiliharjumuste kohta. Sain kinnitada, et liigun palju, söön tervislikult ning mõõdukalt, elus pole kordagi suitsu teinud ja alkoholi tarbin harva. Ütlesin, et “olen täiesti terve.” Ta vastas: “Olete terve, aga siiski kardioloogia osakonnas juba teist päeva.”

Mulle kirjeldati, et mul on n-ö elektrisüsteemi hälve kehas, kõrgpinge korral võib sagedus minna niisama väga kõrgeks või teha pause.

See ei sega mitte kuidagi minu igapäevast tavalist elu. Kuid kes seda tavalist elu tahab? Tahaks ju kõike, kõige paremini ja kõige kiiremini teha – see on minu moto.

Eilne hetkeline pimedus oli kui äratuskell, et kõike alati ei saa. Teen omad korrektuurid, aga jään kõigile teile ikka kättesaadavaks edasi, luban seda.

Head saatejuhid Liisu ja Andres ja kolleegid Urmas, Mihhail, Lauri, Martin ja Peeter. Vabandust, et ei saanud teiega eile täisväärtusliku debatti pidada. Usun, et te oleksite minu osalusel debatis hätta jäänud, aga teeme mõni järgmine kord uuesti

Head pere ja sõbrad, aitäh toetuse eest!

Mis edasi? Tõenäoliselt jätan laupäevaks planeeritud poolmaratoni ära, mõtlen rohkem tervisele ja kutsun ka teid kõiki sama tegema.

Hea meelega julgen nüüd ka jagada oma lugu – ehk hoiab minu jaoks õnnelikult lõppenud terviserike ära kellegi teise halvema lõpuga loo.

Panustan aga 100 protsenti edasi, et Eestis läheks elu paremaks, et Ukraina võidaks ning terve mõistus oleks avalikus ruumis esikohal.