Eesti Uudised, RSS, Välismaa, , , , , , , , ,

Ukraina püstitas õhurünnakute kaugusrekordi

Ukraina püstitas õhurünnakute kaugusrekordi

Oluline Venemaa-Ukraina sõjas neljapäeval, 10. septembril kell 7.45:

– Ukraina püstitas õhurünnakute kaugusrekordi;

-Ukraina ründas meredroonidega Sotši sadamat;

– Ukraina sõjavägi ründas droonidega Dagestani pealinna;

– Vene õhurünnakus Sumõ kaubanduskeskusele sai surma kolm inimest;

– Trump kiitis taas suurepärast telefonikõnet Putiniga;

– Venemaa rünnakutes Kiievile hukkus üks ja sai vigastada 16 inimest;

– FT: USA paneb juhtläbirääkijaks Venemaa ja Ukrainaga CIA direktori;

Ukraina püstitas õhurünnakute kaugusrekordi

Ukraina tabas kolmapäeval ründedrooniga arktilises Jamali piirkonnas, umbes 2800 kilomeetri kaugusel piirist asuvat Vene gaasitöötlemistehast, mis on kaugeim punkt Venemaal, mida Ukraina relvajõud on suutnud droonidega rünnata.

“Novõi Urengois tõrjuti täna droonirünnak tööstusobjektile. Drooni alla kukkunud rusud põhjustasid tulekahju,” ütles Venemaa Jamali Neenetsi piirkonna kuberner Dmitri Artjuhhov Telegramis.

“Peamine on see, et hukkunuid ega vigastatuid ei ole. Kahju ulatus ja olemus on väljaselgitamisel,” lisas Artjuhhov.

Novõi Urengoi, kus elab umbes 100 000 inimest, asub põhjapolaarjoonest veidi lõunas.

Ukraina kindralstaap kinnitas edukat rünnakut töötlemistehasele Jamali-Neenetsi autonoomses ringkonnas. “Kuni tänaseni peeti seda piirkonda agressorile täiesti ohutuks alaks,” seisis avalduses.

Venemaa uudisteväljaande Mediazona teatel on tegemist kaugeima Venemaa vastu suunatud rünnakuga alates Moskva Ukraina-vastase agressioonisõja algusest 2022. aastal.

Rünnatud naftatöötlemiskompleks töötleb aastas 19,5 miljonit tonni toornaftat ja maagaasi ning toodab Venemaa sõjaväele diislikütust ja muid naftatooteid. Rekordilise rünnaku sihtmärgiks oli ka lähedal asuv Purovski gaasikondensaadi töötlemistehas.

Ukraina relvafirma Fire Point teatas sotsiaalmeedia postituses, et droon läbis üle 3300 kilomeetri ja tabas edukalt sihtmärki.

Ukraina on viimastel kuudel hoogustanud kaugmaalööke Venemaa vastu, vastuseks Venemaa igapäevastele Ukraina linnade pommitamistele. Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles septembri alguses, et tema riigi droonid muudavad Venemaa õhuruumi sõja ajaks täiesti ebaturvaliseks.

Saksa keskkonna- ja inimõigusteorganisatsiooni Urgewald esindaja Alexander Kirk ütles, et Ukraina rünnak peaks olema Euroopale äratuskell.

“Sõda on jõudnud Venemaa arktilise gaasi südamesse ehk Jamali veeldatud maagaasi lähedale. Seda vaid paar päeva enne sel nädalavahetusel toimuvat Euroopa Arktika tippkohtumist,” ütles Kirk avalduses.

“EL peab olukorra kontrolli alla saama. See peaks kasutama eelseisvat 22. sanktsioonide paketti, et kehtestada meetmed kõigile Jamali veeldatud maagaasi teenindavatele tankeritele, mida on kokku 14 alust. Samuti tuleks sulgeda sanktsioonide lünk Euroopa merendus- ja hooldusteenuste ümber, mis neid töökorras hoiavad,” seletas Kirk.

Ukraina ründas meredroonidega Sotši sadamat

Ukraina ründas kolmapäeval meredroonidega Venemaa Musta mere äärse kuurortlinna Sotši sadamat, kus sai vigastada vähemalt kaheksa inimest, teatasid Venemaa seirekanalid ja võimuesindajad. 

Venemaa teise pealinnana tuntud Sotši lähistel asub Vene režiimi juhi Vladimir Putini ametlik suveresidents. Venemaa eliidi talviseks mängumaaks peetav linn paikneb Ukraina piirist umbes 650–700 kilomeetri kaugusel.

Krasnodari krai võimuesindajate andmetel puhkes Ukraina mehitamata pealveelaeva rünnaku tagajärjel Sotši sadamamuulil tulekahju, mis põhjustas taristukahjustusi. Teadete kohaselt sai rünnakus vigastada vähemalt kaheksa inimest.

Sotši linnapea Andrei Prošunin kutsus elanikke pärast esimest rünnakut üles varjuma ja rahulikuks jääma. 

Seejärel laekusid teated teisest meredroonist, mis põhjustas tulekahju rannapromenaadil.

“Esialgsetel andmetel sai vähemalt üks inimene vigastada. Sündmuskohal töötavad pääste- ja eriteenistused,” seisis teates.

Sotši elanike internetti postitatud kaadritel võis näha suurt plahvatust rannapromenaadi kõrval. Seirekanal Supernova+ jagas videoid Sotši elanikest, kes otsivad varju suurte plahvatuste ja droonitõrjesüsteemide töö keskel.

Venemaa opositsiooniline uudistekanal Astra teatas, et rünnak katkestas sündmuspaiga lähedal toimunud Venemaa laulja Tatjana Bulanova kontserdi. Edastatud videokaadritelt oli näha, kuidas paanikas kontserdikülastajaid evakueeritakse.

Bulanova on varem avaldanud toetust Venemaa täiemahulisele sissetungile Ukrainasse.

Astra informatsiooni kohaselt toimus plahvatus restorani Tšernomorskaja Žarovnja lähedal, mis hävitas söögikoha osaliselt.

Värske rünnak leidis aset nädal pärast Ukraina viimast suurt rünnakut mereäärse kuurordi vastu.

Ukraina sõjavägi ründas droonidega Dagestani pealinna

Ukraina sõjavägi korraldas ööl vastu neljapäeva droonirünnaku Venemaa Dagestani vabariigi pealinnale Mahhatškalale, teatasid ühismeediakanalid.

Sotsiaalmeediasse postitatud videotel võis näha mitut tulekahju Mahhatškalas. Samal ajal kõlasid piirkonnas õhuhäiresireenid. Esialgsete teadete kohaselt kärgatasid plahvatused Kaspia mere ääres asuva linna sadama läheduses.

Tekitatud kahju ulatus ega rünnaku sihtmärk polnud koheselt selged.

Rünnakutest teatanud väljaanne The Kyiv Independent tunnistas, et ei saa informatsiooni koheselt kontrollida. Ukraina sõjavägi ei ole kõnealust rünnakut veel kommenteerinud.

Vene õhurünnakus Sumõ kaubanduskeskusele sai surma kolm inimest

Vene relvajõud ründasid kolmapäeval Sumõs kaubandus- ja meelelahutuskeskust, kus on hukkunuid ja haavatuid, teatas oblasti sõjaväeadministratsiooni juht Oleh Hrõhorov.

Viimastel andmetel sai surma vähemalt kolm inimest.

Hrõhorovi informatsiooni kohaselt sai vigastada veel 20 inimest. Hukkunute seas on 21-aastane noormees ja tütarlaps. Kaks meest ja üks naine on raskes seisundis. Veel üks naine on üliraskes seisundis. Haavatute hulgas on kolm 15–16-aastast tüdrukut. 

“Vaenlane andis sihipärase õhulöögi Sumõ kaubandus- ja meelelahutuskeskuse territooriumile. Praeguse seisuga on kinnitatud kahe inimese surm. Eeldatavasti võib hukkunute arv olla suurem,” sõnas ametnik.

“Parklas olnud autod ja kaubanduskeskuse hoone said kahjustada. Puhkes tulekahju. Kohapeal töötavad kõik vajalikud teenistused. Tagajärgede likvideerimine ja päästeoperatsioon jätkuvad,” kirjeldas oblasti riikliku administratsiooni juht.

Hrõhorov rõhutas ka, et eksisteerib jätkuvate õhulöökide oht. Seetõttu ei tohi viibida tabamuskoha läheduses ja tuleb püsida turvalistes kohtades.

Hrõhorov täpsustas hilisõhtul, et kaubanduskeskuse territooriumile tehtud rünnaku tagajärjel on teada juba kolmest hukkunust.

Ukraina võimude hilisema täpsustuse kohaselt tabas Vene droon Sumõ kesklinna lähedal asuvat Manufactura kaubanduskeskust. 

Ameti avaldatud kaadritest on näha tuletõrjujaid kustutamas põlevaid autosid, parklates laiali paiskunud rususid ning ohvrite verd asfaldil kaubanduskeskuse ees. Teadaolevalt on praeguseks kõik tulekolded kustutatud.

Õhurünnak Sumõs leidis aset ajal, mil Venemaa on hoogustanud rünnakuid Ukraina supermarketite ja kaubanduskeskuste vastu ning seda isegi päevasel ajal, mil kauplused on tsiviilisikutest tulvil.

Trump kiitis taas suurepärast telefonikõnet Putiniga

USA president Donald Trump ütles kolmapäeval ajakirjanikele, et tema teisipäeval peetud telefonikõne Venemaa režiimi juhi Vladimir Putiniga oli suurepärane.

“Meil oli Putiniga suurepärane vestlus,” ütles Trump enne presidendilennukile Air Force One minemist, et lennata Dallasesse vabariiklaste vahevalimiste kongressile.

“Putin tahab kokkulepet saavutada ja kui [Ukraina president Volodõmõr] Zelenski tahab kokkulepet saavutada, siis oleks see väga tore,” jätkas USA riigipea.

Trumpi vestlus Putiniga leidis aset vahetult pärast presidendi eriesindajate Jared Kushneri ja Steve Witkoffi esimest visiiti Kiievisse, kus saadikud arutasid Ukraina ametnikega sõja lõpetamist. Kiievi reis järgnes vahetult sarnasele visiidile Moskvasse, et arutada Kremliga rahuvariante.

Kõnelused ei näi olevat toonud kaasa erilist läbimurret, sest Zelenski ütles pärast kohtumist ajakirjanikele, et eeldab sõja jätkumist talvekuudel.

Kreml on korduvalt tagasi lükanud relvarahu ja nõudnud, et Kiiev loovutaks osaliselt okupeeritud ja strateegiliselt elutähtsa Donbassi piirkonna Ida-Ukrainas. Ukraina on selle asemel kutsunud üles kehtestama relvarahu praegustel rindejoontel ja rõhutanud samas Lääne toetatud julgeolekugarantiide vajadust tulevase võimaliku Venemaa agressiooni ärahoidmiseks.

Kui ajakirjanik küsis, mis takistab rahuleppe saavutamist, siis väitis Trump kindlalt, et põhjus on isiklik. 

“Viivituse taga on kaks inimest, kes teineteist vihkavad,” ütles Trump, viidates Putinile ja Zelenskile.

“Ma arvan, et enam kui miski muu on see kaks inimest, kes teineteist vihkavad,” kordas USA riigipea.

Trumpi kommentaarid kõlasid ajal, mil Venemaa õhurünnakud tabasid taas rängalt linnu üle kogu Ukraina. 

Venemaa rünnakutes Kiievile hukkus üks ja sai vigastada 16 inimest

Venemaa õhurünnakutes Kiievile hukkus kolmapäeval üks ja sai vigastada vähemalt 16 inimest, teatasid õhtul võimuesindajad.

“Desnjanskõi rajoonis süttis mitu autot pärast seda, kui droon kukkus alla lagedale alale 16-korruselise elumaja lähedal. Päeva jooksul teatati Venemaa rünnakute tagajärjel ühe naise hukkumisest ja 16 inimese vigastada saamisest,” ütles Kiievi linnapea Vitali Klõtško.

“Päästeteenistused tegutsevad sündmuskohal,” lisas Klõtško.

“Pealinnas on vaenlase õhurünnakute tagajärjel praeguseks vigastada saanud 16 inimest. Nende hulgas on kaks last,” täpsustas meer.

FT: USA paneb juhtläbirääkijaks Venemaa ja Ukrainaga CIA direktori

USA Luure Keskagentuuri (CIA) direktor John Ratcliffe valmistub võtma aktiivsemat rolli USA vahendatud läbirääkimistel Venemaa ja Ukrainaga, teatasid Washingtoni ametnikud oma Euroopa kolleegidele, edastas neljapäeval väljaanne Financial Times (FT).
FT allikate sõnul tunnistas Valge Maja, et vähendab USA presidendi erisaadiku Steve Witkoffi ja Donald Trumpi väimehe Jared Kushneri osalust kõnelustel. Just nemad juhtisid veel äsja Venemaa ja Ukraina vahelise sõja lahendamise teemalisi läbirääkimisi.

Allikate andmetel säilitab Witkoff tõenäoliselt erisaadiku ametikoha ning võib jätkata osalemist Venemaa ja Ukraina vahelistel rahukõnelustel paralleelselt CIA juhiga. Praegu käib mõlema ametniku vahel võitlus selle üle, kes ja millistes küsimustes juhtrolli mängib.

Loe allikast edasi

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga