Toidupoes puu- ja köögivilju valides ei mõtle me enamasti, millistes tingimustes need kasvasid. Värskest uuringust aga selgub, et põllumehed maksavad igapäevase saagi eest ränka hinda. Peaaegu iga teine talunik maailmas saab aasta jooksul vähemalt korra ägeda pestitsiidimürgistuse – see teeb igal aastal kokku kuni 433 miljonit mürgistusjuhtu. 

Sellisele järeldusele jõudis Saksamaa, Malaisia ja USA teadlaste rühm. Nad uurisid olukorda 139 riigis, toetudes vahemikus 2006–2023 avaldatud teemakohasele teaduskirjandusele ja Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) suremuse andmebaasidele.

Uuringust selgus, et maailma ligikaudu 934 miljonist põllumajandustöötajast saab igal aastal pestitsiidimürgistuse ligi 46 protsenti. Kõige rohkem tuvastatakse mitte surmavaid mürgistusi Lõuna- ja Kagu-Aasias ning Ida-Aafrikas. Samuti joonistub välja selge pilt surmajuhtumitest. Aastas kaotab pestitsiidide tõttu elu umbes 11 000 inimest. Enamik neist hingab taimemürke tahtmatult sisse, neelab või puutub nendega kokku naha kaudu. Värsked andmed muudab eriti õõvastavaks juhtumite eksponentsiaalne kasv – näiteks 1990. aastal hindas WHO, et raskete sümptomitega mürgistuste koguarv jääb miljoni ligi.

Miks neid siis nüüd nõnda palju on? Teadlaste sõnul on põhjus lihtne: ülemaailmne pestitsiidide tarbimine on alates 1990. aastast pidevalt kasvanud ja tänaseks kahekordistunud. 2023. aastal ulatus see 3,8 miljoni tonnini. Ehmatavalt suurte arvude taga on ka laiapõhjaliste uuringute täpsemad andmed. Paljud kergemad mürgistused ei jõua lihtsalt kunagi ametlikesse haiglaregistritesse. 

Arengumaade põllutöölistel pole sageli raha ega võimalust arstiabi otsida, neil napib isikukaitsevahendeid ja nad ei saa ohutuskoolitust. Olukorra parandamiseks soovitavad teadlased järgida ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni juhiseid ja kõige ohtlikumad pestitsiidid põllumajandusest järk-järgult kõrvaldada.

Uuring ilmus ajakirjas Frontiers in Public Health.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.