Kas sul meenub mõni naljakas või ootamatu lugu, mis on padeliga seoses juhtunud?

Neid lugusid on kindlasti palju, sest trenne ja võistlusi on olnud nii palju. Üks lugu tuleb meelde ajast, kui läksime noorteklassis Eesti koondisega Bilbaosse Euroopa meistrivõistlustele. Jõudsime Frankfurdi lennujaama ja mingil põhjusel tühistati lennud. Lõpetasime nii, et ööbisime lennujaamas pinkidel ja põrandal. See ei ole küll otseselt padeliväljakult pärit lugu, aga näitab hästi, mis võistlusreisidel juhtuda võib. Järgmisel päeval saime juba hotelli ja veetsime Frankfurdis päris pikalt aega. Turniirile jõudsime lõpuks üsna täpselt. Turniir ise läks aga edukalt. Mängisime tüdrukutega näiteks Portugali ja Hispaania More vastu, mis on padelis väga tugevad riigid.

Kas võisteldes on sul võistlusnärv ka sees?

Positiivsel viisil küll. Enne olulist võistlusmängu tekib ikka närv ja minu arvates on see kasulik. Kui üldse närvi ei oleks, võiks tekkida tunne, et tulemus ei lähe sulle piisavalt korda. Väike närv enne tähtsat sooritust tuleb kasuks ja mulle isegi meeldib see mängueelne tunne.

Milline on padelikultuur võistluse ajal? Tennises peab publik näiteks punktide ajal vaikne olema.

Padelis on samamoodi punktide ajal väga vaikne ja käitutakse viisakalt. Kahe punkti vahel võib loomulikult aplodeerida. Samas võib õhkkond olla ka vabam. Näiteks mõnel Eesti turniiril mängib samal ajal kõlaritest muusika ja mulle see väga meeldib. See tekitab hea ja vaba meeleolu. Rahvusvahelistel turniiridel üldiselt muusikat ei ole. Ka sellel on oma võlu, sest saad rahulikult mängida. Ehk siis mulle sobivad mõlemad variandid.

Kas haudvaikus rohkem pinget ei tekita?

Ma arvan, et see hajub ära. Kõrval toimuvad teised mängud, keegi plaksutab, keegi räägib või lööb palli. Tavaturniiril on tavaliselt mitu mängu korraga, nii et päris täielikku vaikust tegelikult ei ole.