Oluline Venemaa-Ukraina sõjas laupäeval, 5. septembril kell 11.35:
– Ukraina välistas ühepoolse relvarahu;
– Venemaa rünnakus tehasele Dnipropetrovski oblastis hukkus viis inimest;
– Meedia: Ukraina peatas USA saadikute visiidi eel sõjategevuse, Venemaa jätkas õhurünnakuid;
– Venemaa ründas Kiievit ja seda ümbritsevat piirkonda;
– Drapatõi: esmatähtis ülesanne on stabiliseerida rinne;
– Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1260 sõdurit.
Ukraina välistas ühepoolse relvarahu
Ukraina relvajõud kuulutasid laupäeval, pärast teateid, et Ukraina hoidub Venemaa ründamisest USA erisaadikute visiidi ajal, et ei ole lõpetanud kaitseülesannete täitmist, kuna vaherahu peavad järgima mõlemad pooled.
“Ukraina relvajõud jätkavad Ukraina kaitsmiseks määratud ülesannete täitmist vastavalt plaanile,” teatas Ukraina relvajõudude kommunikatsiooni peavalitsus.
Samas rõhutati, et relvarahu ei saa kehtida ainult ühepoolselt. Ameti esindaja sõnul ei saa selline formaat olla ka ebasümmeetriline.
“Relvarahu ei saa olla ühepoolne ega ebasümmeetriline, vastasel juhul ohustaks see meie sõjaväelaste elu ja tervist. Seetõttu täidetakse kaitseoperatsiooni ülesandeid täies mahus,” lisas ametnik.
Ajutise õhuruumi vaherahu algatus kõlas päev enne USA esindajate visiiti Ukrainasse ja Venemaale.
President Volodõmõr Zelenskõi ütles, et Kiiev on valmis sel perioodil õhurünnakutest hoiduma.
Ta märkis, et Kiievi eesmärk on muuta visiit “maksimaalselt konstruktiivseks ja sisukaks”.
Venemaa kaitseministeerium teatas aga 5. septembri hommikul uutest rünnakutest Ukrainale, kinnitades sellega sisuliselt, et Moskva ei toetanud väljapakutud ajutise vaikimisrežiimi formaati.
Venemaa rünnakus tehasele Dnipropetrovski oblastis hukkus viis inimest
Venemaa ründas ööl vastu laupäeva Ukraina Dnipropetrovski oblasti Kamjanske linna viie ballistilise raketiga. Üks sihtmärke oli metallurgiatehas Kametstal (varem Dnipro koksikeemiatehas), milles hukkus viis töötajat ning veel üht töötajat otsitakse rusude alt.
Rünnakust teatas ühismeedias Ukraina Ülemraada majandusarengu komitee liige ja rahvasaadik Musa Magomedov, kelle sõnul peatas seni sõja kiuste edasi töötanud Kametstal nüüd oma tegevuse.
“Hooned saab taastada. Seadmed saab välja vahetada. Tootmise saab uuesti käivitada. Inimesi tagasi tuua ei saa,” kirjutas rahvasaadik.
Kametstal on Dnipropetrovski oblasti Kamjanske üks Ukraina suuremaid metallurgiatehaseid ning kuulub Metinvesti kontserni.
2025. aastal teatas Rinat Ahmetovile kuuluv mäe- ja metallurgiakontsern Metinvest, et investeerib tehase moderniseerimisse rohkem kui 2,5 miljardit grivnat.
Meedia: Ukraina peatas USA saadikute visiidi eel sõjategevuse, Venemaa jätkas õhurünnakuid
Ukraina relvajõud said korralduse peatada sõjategevus seoses USA presidendi rahuvahendajate visiidiga Moskvasse ja Kiievisse sel nädalavahetusel, teatas väljaanne Ukrainska Pravda. Samal ajal jätkas Venemaa õhurünnakuid Ukrainale.
Ukraina kaitsejõudude üksustel kästi hoida rindel relvarahu alates 5. septembri kella 00.00-st kuni 8. septembri kella 23.59-ni, teatas Ukrainska Pravda viitega allikatele mitmest eri suunal tegutsevast brigaadist ning kõrgele ametnikule jõustruktuuridest.
Väidetavalt on lahingutegevuse peatamine Ukraina ettepanek, ametlikust relvarahukokkuleppest ei ole teatatud.
USA presidendi Donald Trumpi eriesindajad Steve Witkoff ja Jared Kushner sõidavad sel nädalavahetusel Moskvasse ja Kiievisse, et pidada läbirääkimisi sõja lõpetamise üle.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski kinnitas, et Witkoff ja Kushner tulevad Kiievisse pühapäeval, 6. septembril pärast Moskva külastamist osana Washingtoni diplomaatilistest jõupingutustest lõpetada Venemaa sõda Ukraina vastu.
Kavandatav visiit oleks esimene kord, kui need kaks oma rahuvahendustegevuse raames Ukrainat külastavad, kusjuures Moskvas on nad korduvalt käinud.
Trump ütles reedel, et vahendajad viivad endaga kaasa ettepaneku Venemaa täiemahulise sõja lõpetamiseks.
“See tuleb lahendada. Nii et… saatsin Steve Witkoffi ja Jared Kushneri,” ütles Trump. “Ja me saatsime nad vaatama, kas meil õnnestub midagi ära teha. Ja võib-olla on meil selleks hea võimalus.”
Zelenski teatas reedel, et Ukraina hoidub eriesindajate visiidi ajal Venemaa vastu õhulöökide korraldamisest, et tagada USA läbirääkijate ohutus, ning kutsus Moskvat üles sama tegema. Mõni päev varem oli Zelenski rahvusvahelisi lennufirmasid hoiatanud, et Ukraina droonirünnakute tõttu ei ole Venemaale lendamine enam turvaline ja see on hakanud mõjutama Venemaa lennuühendusi.
Venemaa ründas Kiievit ja seda ümbritsevat piirkonda
Venemaa vastas Ukraina pakutud relvarahule reaktiivdroonide lainetega. Pärast südaööd kõlasid Kiievis taas õhuhäiresireenid, kuna õhujõud hoiatasid, et Vene droonid liiguvad linna suunas.
Venemaa öistes rünnakutes Kiievile ja Kiievi oblastile sai kahjustada elumaja ja vigastada vähemalt kaks inimest, teatasid võimud.
Öö jooksul tabasid Kiievit ja seda ümbritsevat piirkonda reaktiivdroonide lained. Kiievist 29 kilomeetri kaugusel idas asuvas Borõspilis sai rünnakus vigastada kaks naist, teatas Kiievi linnavalitsuse esindaja Timur Tkatšenko. Mõlemad kannatanud viidi haiglasse.
Rünnaku ajal Borõspilis said kahjustada ja süttisid ühe üheksakorruselise elumaja katus ja ülemine korrus, teatas Kiievi oblasti sõjaväeadministratsioon.
Reedel hilisõhtul oli Kiievi kesklinnas kuulda ka plahvatust. Öö jooksul kuulutati Kiievis ja Kiievi oblastis mitu korda välja õhuhäire, sealhulgas piirkonna Borõspili rajoonis kohaliku aja järgi kell 23.55 kuni 00.26. Umbes kell kaks öösel hakkasid Kiievis ja seda ümbritsevas piirkonnas taas kõlama sireenid ning rünnakud jätkusid öö jooksul.
Viimased õhuhäired kuulutati Kiievi oblasti rajoonides kohaliku aja järgi umbes kell 5.30. Samal ajal ründas Venemaa droonide ja liugpommidega öö jooksul muu hulgas rindelähedasi piirkondi ning Poltaava, Dnipro ja Odessa linna.
Kiievit on tabanud Venemaa õhurünnakud viimased üheksa päeva järjest. Lakkamatus rünnakulaines on hukkunud üle 50 inimese, vigastada saanud umbes 100 inimest.
Drapatõi: esmatähtis ülesanne on stabiliseerida rinne
Ukraina peab looma stabiilse relvajõudude inimkapitali juhtimissüsteemi, viima sõjaväes sisse uuendusi, andma kohapealsetele komandöridele suurema tegutsemisvabaduse, kuid esmatähtis ülesanne on rinde stabiliseerimine, kirjutas reedel väljaandes The Kyiv Independent relvajõudude ülemjuhataja Mõhhailo Drapatõi.
Drapatõi sõnul on sõja praeguses etapis peamine ülesanne just rinde stabiliseerimine, kuid samal ajal tuleb armee ette valmistada tulevasteks väljakutseteks.
“Me ei saa valida tänase sõja pidamise ja tulevase sõja ettevalmistamise vahel. Edu saavutamiseks peame tegema mõlemat,” kirjutas ülemjuhataja.
Drapatõi tegi ettepaneku arendada sõjaväelaste värbamise, väljaõppe, teenistuse, rotatsiooni, teenistuses hoidmise ja teenistusest vabastamise süsteemi.
Tema sõnul on vajadus muuta sõjaväeteenistus ennustatavamaks, õiglasemaks ja professionaalsemaks ning personalialased otsused sõltuvaks armee vajadustest, pädevusest ja teenistuse tulemustest.
Kolmandaks oluliseks suunaks nimetab ülemjuhataja kõigi kaitsejõudude osade ühiseid jõupingutusi. Tegu on tegevuse koordineerimisega maismaal, õhus, merel, küberruumis ja kognitiivses sfääris.
Samas märgib kindral, et üksikute väeliikide või struktuuride huvid ei tohi domineerida üldise tulemuse üle.
Lisaks väljendas Drapatõi lootust rakendada senisest kiiremini innovatsiooni ja sõjakogemust.
Tema prioriteetide hulka kuuluvad ka juhtimissüsteemi, organisatsioonilise struktuuri, sõjalise hariduse, väljaõppe, logistika, digitaalsete ja droonidega seotud võimete ning lahingukogemuste analüüsisüsteemi moderniseerimine.
“Tugevamate relvajõudude loomine on eluliselt vajalik, mitte aga ülesanne sõjajärgseks perioodiks,” sõnas ta.
Veel üheks põhimõtteks peaks saama madalama tasandi komandöride volituste laiendamine. Drapatõi pooldab nn Mission Commandi põhimõtete rakendamist, vastutuse delegeerimist ja otsuste tegemist seal, kus komandör mõistab olukorda kõige paremini. Samal ajal ootab ta komandöridelt valmisolekut võtta vastutust, tegutseda otsustavalt ja võtta kaalutletud riske.
“Ma ei hakka juhtima iga üksikut lahingut ega operatsiooni. Ma juhin eesmärkide kaudu, delegeerin volitusi seal, kus see on asjakohane, nõuan aruandlust igal tasandil ja ootan, et iga komandör näitaks üles algatusvõimet,” kirjutas kindral.
Eraldi rääkis Drapatõi ka staabitöö reformimisest. Tema arvates peaksid staabid vähendama bürokraatiat, kiirendama otsuste tegemist ja olema eelkõige kasulikud rindel olevatele komandöridele.
Samal ajal nõuab relvajõudude ülem vigade ausat analüüsi, rõhutades, et tõe varjamine on lubamatu.
Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1260 sõdurit
Ukraina relvajõudude laupäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
– elavjõud umbes 1 495 050 (+1260);
– tankid 12 328 (+3);
– jalaväe lahingumasinad 25 273 (+1);
– suurtükisüsteemid 49 227 (+65);
– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 2093 (+5);
– õhutõrjesüsteemid 1604 (+0);
– lennukid 441 (+0);
– kopterid 355 (+0);
– maapealsed droonisüsteemid 2502 (+13);
– operatiivtaktikalised droonid 499 809 (+1898);
– tiibraketid 5070 (+0);
– laevad/kaatrid 35 (+0);
– allveelaevad 2 (+0);
– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 144 043(+401);
– eritehnika 4644 (+8).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.
Related Posts
