Venemaa president Vladimir Putin, püüdes ära kasutada Ukraina tugevalt nõrgenenud õhukaitset, hoogustab pommitamiskampaaniat – Venemaa eliidi esindajate ja analüütikute hinnangul loodab ta sellega sundida Kiievit mõnele oma peamisele territoriaalsele nõudmisele järele andma ja kapituleeruma – võimalik, et juba käesoleval talvel.

Kümne päeva jooksul pärast CIA direktori John Ratcliffe’i harukordset ja ootamatut visiiti Moskvasse on Vene väed hoogustanud oma raketi- ja reaktiivmootoriga droonide rünnakuid, sihikule võttes tsiviiltaristut – sealhulgas energia- ja veevarustust, supermarketeid ning toiduaineladusid, vahendab Washington Post.

Eile reedel 4. septembril, mil USA eriesindajad Steve Witkoff ja Jared Kushner valmistusid külastama Moskvat ja Kiievit, et püüda taaskäivitada soikunud rahuläbirääkimisi, tabas Venemaa droon Ukraina julgeolekuteenistuse peakorterit. Ukraina välisminister Andri Sõbiha nimetas rünnakut „suureks eskaleerumiseks”.

Kuigi Venemaa majandus käib alla ja ühiskondlik rahulolematus kasvab, väljendas Putin sel nädalal veendumust sõja kulgemise suhtes. „Mul pole kahtlustki, et vaenlane variseb kokku,” ütles ta Vene ajakirjanikele. Tema sõnad näisid kinnitavat hinnanguid, mille kohaselt Ratcliffe’i visiit mitte ainult ei suutnud veenda Venemaa liidrit sõda lõpetama, vaid võis hoopis tugevdada tema otsustavust vältida relvarahu ja jätkata survet Ukrainale, et see loovutaks Moskvale territooriumi.

Washington Posti teatel hoiatas Ratcliffe Moskvas oma kolleege Venemaa luureteenistustest, et sõja eskaleerimine annab tagasilöögi. Ta kutsus üles läbirääkimiste juurde naasma, väites, et Venemaa positsioon on nõrk ja nõrgeneb veelgi – nii kirjeldasid olukorda kolm aruteludega kursis olevat inimest.

Kuid pärast kohtumisi tundis Ratcliffe, et on küll soovitud sõnumi edastanud, kuid „ei saavutanud mingit muutust”, ütles neljas asjaga kursis olev isik. Venemaa nägi visiiti kui „katset veenda Putinit peatuma, kuid Putin tõlgendas seda kui nõrkust,” lisas sama allikas.

„Sõnum oli selline: asjad ei lähe teil hästi. On aeg rääkida. Lahendagem see olukord, sest muidu läheb teil kuue või kaheteistkümne kuu pärast veelgi halvemini,” ütles üks asjaga kursis olevatest inimestest. CIA on keeldunud Ratcliffe’i visiiti kommenteerimast.

Putini vastus visiidile näis väljenduvat lakkamatus, ööpäevaringses õhurünnakute seerias Ukraina vastu ning tema sõnavõtus Kõrgõzstanis toimunud piirkondlikul julgeolekukonverentsil, kus ta kohtus Iraani presidendi Masoud Pezeshkianiga ja lubas toetada Teherani sõjas Ameerika Ühendriikide vastu.

Venemaa sagenenud rünnakud Kiievile ja teistele Ukraina linnadele pärast Ratcliffe’i visiiti „võivad olla omamoodi signaal Washingtonile, et Venemaa jätkab pealetungioperatsiooni ning pole põhjust oma seisukohta muuta ega paindlikumaks muutuda”, ütles Venemaa akadeemik, kes on lähedalt seotud Venemaa kõrgete diplomaatidega ja kommenteeris tundlikke julgeolekuküsimusi anonüümsuse tingimusel.

Enne seda oletati, et Ratcliffe’i visiidi eesmärk oli muu hulgas heidutada Venemaad Iraani abistamast.

Kuid visiidi eesmärk oli „eelkõige seotud Ukrainaga ja püüdega panna venelasi mõistma, et kui nende läbirääkimiste eesmärk on sundida ukrainlasi Donbassist loobuma, siis seda lihtsalt ei juhtu”, ütles aruteluga kursis olev Lääne ametnik.

Sõnum oli järgmine: „Selle jätkamine ei ole teie huvides,” ütles ametnik, kes rääkis tundlikust diplomaatiast anonüümsuse tingimusel.

Venemaa sõjaline edasitung Ukrainas on sisuliselt seiskunud ja riigieelarve on sattunud üha suurema surve alla – eelarve puudujääk kasvas juuli lõpuks 74,4 miljardi dollarini ehk 2,8 protsendini SKP-st, ületades tunduvalt valitsuse algset prognoosi, mille kohaselt pidi see näitaja tänavu jääma 1,6 protsendi tasemele.

Rahaline ebakindlus on suurenenud, ajendades venelasi riigi pangandussüsteemist miljardeid välja võtma, ning halbade laenude maht kasvab pärast valitsuse suunatud ettevõtete laenamise buumi, mille eesmärk oli sõjalise tootmise suurendamine. Mitmed Venemaa eliidi kõrged esindajad on avalikult hoiatanud sõja pikendamise eest.

Ratcliffe avaldas oma seisukoha eelmisel nädalal toimunud kohtumisel Venemaa Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) juhi Aleksandr Bortnikoviga – kes on Putini lähikonna mõjukas liige ning on varem edukalt koordineerinud USA ja Venemaa vahelisi vangide vahetusi –, nagu kinnitasid kaks aruteludega kursis olevat inimest.

„See on tegelikult esimene kord, kui on tehtud tõsine katse luua sellist laadi kontakti ametlikumal tasandil,” ütles üks aruteludega kursis olevatest inimestest. „Kui soovitakse jõuda lähikonnani, on Bortnikov tõenäoliselt üks tähtsamaid isikuid.”

Bortnikovi peetakse meheks, kellel on tänu KGB-taustale ja lugupidamisele luureteenistuse vastu otsesem side Putiniga – nii väitis veel üks allikas.

Venemaa eliidi esindajate ja analüütikute sõnul erines aga Ratcliffe’i hinnang olukorrale kardinaalselt sellest, kuidas Putin asja nägi. Kui CIA direktor lootis, et tema sõnum viib kohtumiseni Putiniga, pidi ta paratamatult pettuma, märkisid Vene analüütikud.

Signaalid selle kohta, et Venemaa on sõda kaotamas ja sõda oleks mõistlik praegu lõpetada, „ei pakkunud Putinile aruteluks huvi”, ütles Carnegie Venemaa ja Euraasia keskuse vanemteadur Tatjana Stanovaja. Putin „on veendunud, et ta võidab sõja, ning usub, et olenemata sellest, kui kaua see aega võtab, murdub Ukraina ühel hetkel ja Venemaal ei tule enam võidelda”.

Kuigi Putin teatas neljapäeval, et näeb võimalust jõuda läbirääkimiste teel rahuleppeni, ei huvita teda ükski ettepanek relvarahu sõlmimiseks praegusel rindejoonel, sõnas Vene ekspert.

„Mulle tundub, et kogu Donbassi kontrolli alla võtmine on kõigi tulevaste läbirääkimiste minimaalne eeltingimus,” ütles Vene ekspert. „President ja teised ametnikud on sellest eesmärgist korduvalt rääkinud. Sellest taganeda oleks väga raske.”

„Venemaa juhtkond leiab, et neil on piisavalt vahendeid eskaleerumise ohjamiseks,” lisas akadeemik. „Igale Ukraina löögile saab vastata löögiga, mis tekitab suuremat kahju kui see, mida Venemaa kannatas.”

Neljapäeval tunnistas Putin, et valitsus polnud valmis Ukraina rünnakuteks Venemaa energiataristu vastu – need rünnakud on põhjustanud kütusetootmise järsu languse ja vallandanud rängima kütusekriisi pärast Nõukogude Liidu lagunemist.

„Me tegime vea,” ütles ta Vladivostokis toimuval Ida-Majandusfoorumil, tunnistades ühtlasi, et venemaalased peavad valmistuma pikaajaliseks bensiinipuuduseks.

Putin on aga rõhutanud, et Ukraina edasine eskaleerimine – sealhulgas Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski sel nädalal tehtud ähvardused sulgeda Venemaa õhuruum tsiviillennundusele drooniparvede saatmise teel – on määratud ebaõnnestuma – tema sõnul on Kiiev Venemaa tsiviiltaristut rünnates avanud vaid „Pandora laeka”. Kõneledes Kõrgõzstanis, süüdistas Putin Zelenskit terrorismis, lisades: „Terroristidega ei peeta läbirääkimisi.

Venemaa vägede edasiliikumine Donbassi – strateegiliselt üliolulise kindlustatud vööndi suunas Ida-Ukrainas – on juba mitmeid kuid kulgenud vaevaliselt. Samas on Iraani ja Ameerika Ühendriikide vahelise uue konflikti tõttu järsult tõusnud naftahinnad Putinile hoogu andnud.

See on võimaldanud Venemaa juhtkonnal uskuda, et nad suudavad kurnamissõjas siiski kauem vastu pidada – seda vaatamata asjaolule, et ühe Venemaa suurima riigipanga peaökonomist on avalikult hoiatanud: Venemaa ei saa Ukrainat kurnamissõjas võita seni, kuni Kiievit toetab Lääs, ütles üks Moskva ettevõtja.

„Kremlis valitseb arvamus, et veel mõni kuu sõda ei kujuta Venemaale ega selle majandusele probleemi, kuid Ukraina jaoks on see tohutu mure,” sõnas ettevõtja, kes soovis jääda anonüümseks, kartes valitsust pahandada.

„Putin loodab, et aeg mängib endiselt tema kasuks, sest vaatamata kütuseprobleemidele ja kasvavale rahulolematusele sõja suhtes ei ole Venemaa elanikkond protestimiseks nii valmis kui Ukraina oma,” märkis ettevõtja.

„Venemaa juhtkond usub, et kui nad pommitavad Kiievi ümbruse piirkondades energeetika- ja veevarustustaristut, tekitab see elanike seas äärmist rahulolematust ja valitsus sunnitakse sõda lõpetama,” lisas ta.

Pommitamiskampaania „on Venemaa jaoks ainus võimalus midagi ette võtta, sest Ukraina armee hävitamine praeguste ressurssidega on äärmiselt keeruline”.

Samal ajal, kui Venemaa kasutab ära Patriot-süsteemide ja muu õhutõrjevarustuse nappust, kasvab Kiievis talve lähenedes hirm toidupuuduse ees. „Võime liikuda täieliku humanitaarkatastroofi suunas,” ütles üks Ukraina ametnik, kes – nagu teisedki – rääkis tundlikel teemadel anonüümsuse tingimusel.

Kiiev seisab silmitsi ka omaenda rahaliste raskustega. Valitsus taotleb Euroopa Liidult kiiremas korras 27 miljardit dollarit lisarahastust, et katta kaitse-eelarve puudujääki.

Putin võib panustada ka poliitiliste tuulte muutumisele Läänes. Nädalavahetusel toimuvatel Saksamaa liidumaade valimistel on oodata edu Venemaa-meelsele paremäärmuslikule parteile „Alternatiiv Saksamaale” (AfD).

Prantsusmaa paremäärmuslaste liidri Marine Le Peni toetus kasvab küsitlustes jõudsalt enne järgmisel 2027. aastal toimuvaid presidendivalimisi.

„Lääs nõrgeneb ja muutub sisepoliitiliselt,” ütles Stanovaja. „Putin tõepoolest usub, et olud muutuvad tema kasuks. Siiski kaasnevad konflikti venitamisega Putini jaoks riskid: oht, et kütusepuudus süveneb, tarbijahinnad tõusevad ja võivad puhkeda rahvarahutused.

„Pole selge, kas Putin sellest aru saab,” ütles Moskvas tegutsev ettevõtja. „FSB juht, kes kohtus Ratcliffe’iga, saab sellest tõenäoliselt aru. Kuid ta ei lähe Putini juurde ega veena teda nõustuma rahulepinguga praegusel rindejoonel.”

Loe allikast edasi