Ain Hanschmidt esitas Tööandjate Keskliidu manifesti vaimus mõistliku ettepaneku: võtame majanduskeskkonna loomisel eeskuju Texast, vähendame regulatsioone, langetame maksukoormust ja tõstame tootlikkust. Paljudele tundub see meeldivana võrreldes praeguse pooletoobiste ideoloogilise märatsushooga, lõputu bürokraatia, “homokliima” ja roheliste usufanaatikute diktaadiga. Ometi peitub siingi ohtlik eksitus.

Isegi kui majanduslikult ratsionaalne lähenemine on praegusest oluliselt mõistlikum, ei asenda see kunagi rahvusriigi põhieesmärki. Eesti Vabariigi põhiseaduse preambula ei räägi SKP kasvust ega investorite rasvasest rahulolust. Seal on kirjas eesti rahva ja kultuuri säilitamine läbi aegade. See on meie riigi alus, mitte kõrvalmärkus.

Kui eesmärgiks saab puhas majanduslik kasu – olgu see siis Texase või Brüsseli mudeli järgi –, siis lõpuks saamegi ainult majanduskasu. Rahvas taandub ressursiks, mida saab asendada odavama tööjõuga, rahvusriik muutub lihtsalt turuks. Tulemus ei erine sisuliselt kommunismist ega tänapäevasest globalismist. Ühed tahtsid “teaduslikku” majandust ja hävitasid rahvused, teised tahavad “efektiivset” majandust ja teevad sama asja natuke viisakamalt.

Just seepärast on ohtlik uskuda, et “mõistlikud ettevõtjad” päästavad meid, kui nad ei tunnusta rahvuslikku raamistikku. Kavala Antsu põhjata riigikaitsekübar, kus julgeolekut kasutatakse vaid ettekäändena uute maksude ja uute varguste toimepanemiseks, ei muutu paremaks sellest, et neile lisandub efektiivne maksurahu. Lõppkokkuvõttes teenindavad mõlemad sama ideoloogiat: rahvusriik on vana ja takistav, inimene on tarbija ning riik on suurettevõtete ja Brüsseli halduspiirkond.

Eesti ei saa olla ei vasakliberaalne labor ega ka külmalt kalkuleeriv kasumimasin. Ilma rahvusliku kompassita viib iga “mõistlik” tee samasse kohta – rahva vahetumise, keele taandumise ja riigi tähendusetuks muutumiseni. Majanduskasv on vajalik, kuid see peab olema vahend, mitte eesmärk. Vahend eesti pere, eesti keele, eesti talu ja eesti riigi säilimiseks.

Tõeline konservatiivne majanduspoliitika ei alga Texase imetlemisest, vaid vastusest küsimusele: kelle huve majandus üldse peaks teenima? Vastus on lihtne – kõik, mis meil toimub, peab tooma kasu eesti rahvale ja töötama eesti rahva heaolu suurendamiseks. Kõik muu on läbirääkimiste objekt. Ent ilma rahvusluseta on ka parim majandusmudel rahvusriigi matusemuusika.

Sven Sildnik,

Sisepaguluses 04.09.2026

Loe allikast edasi