Oluline Venemaa-Ukraina sõjas reedel, 4. septembril kell 17.35:
– Venemaa droon tabas reede päeval Kiievi kesklinna;
– Lennufirma tühistas pärast Ukraina hoiatust lennud Moskvasse;
– Kaks Venemaa naftatöötlemistehast peatasid Ukraina rünnakute järel töö;
– Ukraina korraldas mitu rünnakulainet Sotši vastu;
– Ukraina ründas Baškortostanis asuvat naftakeemiatehast;
– Saksamaa alustas Ukrainale 5000 kaugmaadrooni tootmist.
Venemaa droon tabas reede päeval Kiievi kesklinna
Venemaa droon tabas reedel Kiievi kesklinnas Püha Sofia katedraali vastas asuvat Ukraina julgeolekuteenistuse (SBU) hoonet, vigastades kohalike võimude teatel vähemalt viit inimest.
Kohaliku aja järgi umbes kell 15.00 anti Kiievis õhuhäire ning umbes pool tundi hiljem toimusid linna keskosas plahvatused. Kiievi linnapea Vitali Klitško teatas, et rünnakus sai kahjustada Ševtšenko rajoonis asuv hoone kuid täpsemaid detaile ta ei avaldanud.
President Volodõmõr Zelenski sõnul oli drooni sihtmärgiks SBU ajutise juhtiva ametiisiku Oleksandr Pokladi büroo.
“Andsin Pokladile ülesande reageerida sellele Venemaa rünnakule asjakohasel, tuntaval ja võimaluse korral sümmeetrilisel viisil kohe, kui kõik on valmis,” sõnas Zelenski.
Klitško täpsustas, et rünnakus sai vigastada viis inimest, kellest neli toimetati kohaliku aja järgi kella 16.00 seisuga haiglasse.
Droonirünnak hävitas populaarse restorani ja süütas lähedal asuvad hooned.
“Venemaa hävitas meie asutuse taas,” kirjutas restorani omanik Stanislav Zavertailo sotsiaalmeedias.
Zavertailo restoran asub ajaloolise Püha Sofia katedraali ja valitsushoonete läheduses piirkonnas, mida polnud varem tabatud.
Ukraina teatel näitab Venemaa rünnak Kiievi kesklinnale diplomaatiast keeldumist.
“Venemaa rünnak Ukraina julgeolekuteenistuse peahoonele on tõsine eskalatsioon, mis nõuab otsustavaid vastusamme,” teatas Ukraina välisminister Andrii Sõbiha sotsiaalmeedias ja kutsus liitlasi üles suurendama survet Moskvale.
“Moskva korraldas selle rünnaku ajal, mil tehakse uusi pingutusi rahu saavutamiseks, paljastades sellega ilmekalt oma tegeliku keeldumise diplomaatiast,” lisas minister.
Lennufirma tühistas pärast Ukraina hoiatust lennud Moskvasse
Air Tanzania peatas ajutiselt lennud Tansaania pealinna Dar es Salaami ja Moskva vahel, viidates ohutuskaalutlustele, teatas lennufirma.
“Otsus langetati pärast marsruudi tegevuskeskkonna rutiinset riskihindamist,” seisis avalduses. “Ohutuskaalutlused on alati ärilistest eesmärkidest tähtsamad.”
Lennud peatati pärast seda, kui 3. septembril Sansibarist Moskvasse teel olnud Air Tanzania lend TC 422 pidi pealinna ümbritseva õhuruumi sulgemise tõttu suunduma Moskva Vnukovo rahvusvahelise lennujaama asemel Peterburi.
Air Tanzania on esimene lennufirma, mis peatas lennud Venemaa pealinna pärast seda, kui Ukraina president Volodõmõr Zelenski hoiatas oma 1. septembri õhtuses pöördumises, et Venemaa õhuruum sisuliselt suletakse.
“Venemaa õhuruum muutub täiesti ohtlikuks,” sõnas Zelenski.
President lisas, et kuigi Ukraina ei ründa tsiviillennukeid, kujutavad sealsed droonid tsiviillennuliiklusele suurt ohtu, mida Venemaa võimud keelduvad tunnistamast.
Ukraina on viimastel kuudel droonirünnakuid hoogustanud. Venemaa kaitseministeeriumi väitel pidasid Vene väed ööl vastu 4. septembrit kinni ja hävitasid 490 Ukraina drooni. Samal ajal sattusid mitmed tööstus- ja sõjalised objektid, sealhulgas Sterlitamaki naftakeemiatehas, teadete kohaselt droonirünnaku alla.
Kaks Venemaa naftatöötlemistehast peatasid Ukraina rünnakute järel töö
Ukraina peastaap teatas reedel, et kaks suurt Venemaa naftakompleksi peatasid Ukraina droonirünnakute järel töö.
Nižni Novgorodi oblastis Kstovos asuv Lukoili NORSI naftatöötlemistehas suleti, kuna see sai 26. augustil toimunud Ukraina droonirünnakus kahjustada. Tehas asub Ukraina piirist umbes 800 kilomeetri kaugusel.
NORSI on Venemaa suuruselt neljas naftatöötlemistehas ja tähtsuselt teine bensiinitootja, kus töödeldakse aastas umbes 15–17 miljonit tonni toornaftat. Samuti toodetakse seal Vene vägede varustamiseks mõeldud bituumenit, diislikütust ja lennukikütust.
Peastaabi teatel peatas 1. septembril toimunud droonirünnakute järel töö ka Leningradi oblastis Slobidkas asuv Novatek-Ust-Luga kompleks. Ukraina piirist ligi 850 kilomeetri kaugusel asuv rajatis on Venemaa üks suurimaid Läänemere sadamaid. Seal asub naftaterminal, mis on toornafta ja naftatoodete ekspordi peamine sõlmpunkt.
Peastaabi andmetel said hiljutistes rünnakutes pihta keerukad gaasikondensaadi töötlemise ja hüdrokrakkimise seadmed, aga ka torujuhtmed ja muu naftataristu.
Ukraina on juba mitu kuud järjepidevalt rünnanud droonide ja rakettidega Venemaa nafta- ja gaasitööstuse tootmis- ning eksporditaristut. Selle tulemusena on Moskva pidanud kehtestama ekspordipiirangud, sest riigisisesed varud on kahanenud ja üle riigi on tekkinud pikad järjekorrad.
Ukraina korraldas mitu rünnakulainet Sotši vastu
Väljaanne The Kyiv Independent vahendab, et Ukraina relvajõud korraldasid ööl vastu reedet mitu rünnakulainet Venemaal asuva Sotši linna vastu.
Sotsiaalmeedias levivad videolõigud, mis näitavad, et Ukraina ründas Vene laeva Nefrit. Ukraina mereväe teatel teenindas laev Venemaa nafta- ja gaasitööstust.
Hiljem teatasid sotsiaalmeediakanalid, et Ukraina rünnaku tagajärjel süttis piirkonnas asuv naftahoidla. Kohalike teadete kohaselt lahvatas naftabaasi põleng Sotši kesklinnas asuva sadama lähedal.
Samuti levisid teated plahvatusest Vene Pantsiri õhutõrjesüsteemi läheduses, kuid pole selge, kas süsteem sai kahjustada.
Sotši on Ukraina jaoks oluline sihtmärk, kuna tegemist on Venemaa eliidi jaoks tähtsa kuurortlinnaga, kus asub ka Putini suveresidents. Linn paikneb Ukraina piirist umbes 650 kilomeetri kaugusel.
Ukraina ründas Baškortostanis asuvat naftakeemiatehast
Ukraina droonid ründasid väidetavalt Baškortostanis asuvat Vene sõjatööstusega seotud rajatist, mis paikneb Ukrainast enam kui 1300 kilomeetri kaugusel. Sotsiaalmeediakanalite teatel tabas rünnak naftakeemiatehast, mis toodab muu hulgas lennukikütust, vahendas The Kyiv Independent.
Saksamaa alustas Ukrainale 5000 kaugmaadrooni tootmist
Saksamaa ja Ukraina ühisettevõtte kaudu algas ametlikult enam kui 5000 kesk- ja kaugmaadrooni tootmine Ukrainale, teatas neljapäeval Saksa uudisteväljaanne Handelsblatt.
Väljaande andmetel viiakse 300 miljoni euro suurune tehing lõpule 2027. aasta keskpaigaks. Ühisettevõte loodi Saksa-Ameerika kaitseettevõtte Auterion ja Ukraina droonitootja Airlogix vahel 2026. aasta veebruaris Müncheni julgeolekukonverentsil.
Auterion hakkab vastutama droonide tarkvara ja operatsioonisüsteemide eest ja Airlogix toodab füüsilised komponendid. Väidetavalt kasutavad droonid ka tehisintellektisüsteeme, et seista vastu Venemaa õhutõrje elektroonilise segamise katsetele.
“Saksamaal on nüüd taskukohaste täppisrelvade suurtes kogustes tootmisliin,” ütles Auterioni tegevjuht Lorenz Meier väljaandele Handelsblatt.
“Me tarnime proovitud ja testitud süsteeme juba sel aastal – kulude ja tootmiskiirusega, mis muudavad heidutuseks vajalike suurte varude loomise reaalselt võimalikuks,” lisas Meier.
Tootma hakatakse kahte droonimudelit, millest ühte keskmaa lendudeks ja teist tegevusraadiusega kuni 1500 kilomeetrit.
“See partnerlus ühendab selle, mida kumbki ettevõte üksi ei suudaks saavutada: meie lahingus järeleproovitud raketid, Auterioni autonoomse tarkvara ja Saksamaa tööstusliku võimekuse,” ütles Airlogixi tegevjuht Vitali Kolesnitšenko väljaandele Handelsblatt.
Viimase aasta jooksul on Saksamaast saanud üks peamisi abiandjaid Kiievile ja juhtiv partner Ukraina kasvavas kaitsetehnoloogiatööstuses.
Mais käivitasid Berliin ja Kiiev ühisalgatuse nimega Brave Germany, et edendada kaitsetehnoloogiaid ja toetada innovaatilisi idufirmasid. Ukraina kaitsetehnoloogia platvormi Brave1 toel pakub projekt toetusi kaitsevaldkonnas tegutsevatele Ukraina ja Saksamaa ettevõtetele.
Airlogixi ja Auterioni teadaanne tuli ajal, mil Ukraina kasutab üha enam kaugmaadroone, et rünnata Venemaa sõjalist ja energiataristut kaugel rindejoone taga.
President Volodõmõr Zelenski ütles möödunud kuu lõpus, et Ukraina peaks oluliselt suurendama Venemaa-vastaste kaugmaadroonide rünnakute sagedust ja seadis eesmärgiks saata teele 1000 sellist drooni päevas.
Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1440 sõdurit
Ukraina relvajõudude reedel esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
– elavjõud umbes 1 493 790 (+1440);
– tankid 12 325 (+1);
– jalaväe lahingumasinad 25 272 (+8);
– suurtükisüsteemid 49 162 (+77);
– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 2088 (+3);
– õhutõrjesüsteemid 1604 (+4);
– lennukid 441 (+0) ;
– kopterid 355 (+0);
– maapealsed droonisüsteemid 2489 (+13);
– operatiivtaktikalised droonid 497 911 (+1890);
– tiibraketid 5070 (+0);
– laevad/kaatrid 35 (+0);
– allveelaevad 2 (+0);
– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 143 642 (+492);
– eritehnika 4636 (+8).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.
