Kaju rääkis, et möödunud nädalal oli kokkupõrgete arv Ukrainas ööpäevas keskmiselt 225, mis jäi samaks võrreldes eelneva nädalaga.

Kõige intensiivsem lahingutegevus on tema sõnul endiselt Pokrovski ja Konstantinovka suunal, mis mõlemad on Donetski oblastis. “Sellele järgnes Lõmani suund, samuti Donetski oblastis. Lisaks Huljapole suund Zaporižžja oblastis. Samuti toimuvad intensiivsed tegevused Harkivi oblastis,” sõnas ta.

“Ukraina teostab vasturünnakuid valdavalt Harkivi oblastis Kupjanski, Borova ja Veliki Burluki suunas ning samuti Donetski oblastis Lõmani, Slovjanski ja Konstantinovka suunal,” ütles Kaju.

Kaju sõnul olid eelmise nädala Vene armee keskmised kaotused ööpäevas 1500 sõjaväelast. See arv on mõneti suurenenud võrreldes kahe-kolme nädala taguse perioodiga.

Kaju rääkis, et Venemaa on muutnud oma taktikat kaugmaa täpsuslöökide andmisel.

“Kui varasemalt rünnati öisel ajal ja arvukate õhuründevahenditega lühikese aja jooksul, siis nüüd on see muutunud vastupidiseks – rünnatakse pikema aja jooksul vähemate ründevahenditega ja sisuliselt ööpäev läbi,” ütles Kaju.

Sellega on tema sõnul pandud täiendav koormus Ukraina õhutõrjeüksustele. Samuti on sellel mõju nii transpordile, majandusele kui ka kogu tsiviilsektorile.

Kaju rääkis, et Vene relvajõud ka pidevalt suurendanud reaktiivmootoriga droonide osakaalu õhuründevahendite hulgas ning Ukraina andmetel on augustis Ukraina vastu välja lastud umbes 2800 seda tüüpi drooni.

“Need reaktiivmootoriga droonid on kiiremad ja seetõttu ka õhutõrjeüksustele raskemini tabatavad, mistõttu Ukraina on sunnitud leidma siia vastumeetmeid. Nagu avalikud allikad ütlevad, on esimesed eksemplarid olemas, mida jooksvalt täiendatakse. Aga see näitab, et õhurünnakute muster, kasutatav taktika ning vahendid on pidevas arengus, ja seda mõlemalt poolelt – nii ründamise kui ka kaitsmise seisukohalt,” sõnas Kaju.

Kaju ütles, et möödunud nädalal ründas Venemaa Ukrainas 13 oblastit ja endiselt olid sihtmärkideks kriitiline taristu, erinevad tsiviilobjektid, lisaks energeetika- ja tööstusobjektid.

“Samuti on Venemaa rünnanud süstemaatiliselt toiduaineladusid ja suur osa neist on hävitatud, mis tähendab, et Ukraina on sunnitud ümber vaatama oma erinevad tarneahelad ja jaotusvõrgud, kuid hinnang on see, et toidupuudust Ukrainas tekkida ei tohiks. Samuti on Venemaa laiendanud oma rünnakuid Ukraina raudteetaristu vastu – mitte ainult taristu, vaid ka erinevate veovahendite vastu. Kui varasemalt rünnati raudteed kui sellist või raudteesildu, siis seda on laiendatud erinevate raudteetööd tagavate alajaamade vastu, ning nüüd rünnatakse juba ka ronge, vedureid ja depoosid,” rääkis Kaju.

Kaju tõi välja, et Venemaa on hakanud ründama ka Ukraina erinevaid trükikodasid.

“Selle tagajärjel on hävinud ligikaudu 12 miljonit raamatut ja Ukraina info kohaselt on hävitatud kuni üks kolmandik kõigist tänavu Ukrainas trükitud raamatutest,” ütles Kaju.

Vastuseks Venemaa rünnakutele on Kaju sõnul Ukraina täiendanud oma õhuhäiresüsteemi, muutes seda paindlikumaks ja elanikele informatiivsemaks.

Ukraina täpsuslöökide sihtmärkideks on Kaju sõnul olnud erinevad naftatöötlemistehased, aga ka erinevat tüüpi e-kaubanduse platvormidega seotud ettevõtted ja nende laod. Lisaks on rünnatud säästupoodide ketti ja selle ladusid.

“Mõneti tundub, et see muster on Ukrainal ja Venemaal sama, milliseid sihtmärke rünnatakse. Aga lisaks sellele on Ukraina fookus tugevalt ka sellel, et vähendada Krimmi elektriga varustamise võimekust. On näha, et rünnakute fookus eelmisel nädalal on olnud just okupeeritud alade energiatootmisobjektidel, mis peaksid Krimmi varustama,” ütles Kaju.

Lisaks on Kaju sõnul Ukraina löökide tõttu Rostovi oblasti sadamate pihta sealne laevandus sisuliselt seiskunud ning Rostovi oblasti kuberner on pidanud välja kuulutama eriolukorra.

Lisaks sellele on Kaju sõnul Ukraina president andnud välja hoiatuse, et Venemaa õhuruumis tsiviillennukite lendamine ei ole enam ohutu, lisades juurde, et tsiviillennukeid ei rünnata, kuid seal viibivate Ukraina droonide tõttu võib see kujutada ohtu tsiviillennundusele. “Sõnum, mida siit Ukraina soovib välja anda, on see, et nad intensiivistavad oma õhurünnakuid Venemaa õhuruumis,” ütles ta.

Kaju rääkis, et tänavu augustis on Venemaa okupeerinud kuni 90 ruutkilomeetrit Ukraina territooriumi, kaotades sealjuures hukkunute ja haavatutena üle 42 000 sõjaväelase. Möödunud aasta augustis vallutas Venemaa umbes 460 ruutkilomeetrit Ukraina territooriumi, kaotades selle juures 29 000 sõjaväelast.

“Siin on dünaamika selline, et Venemaa ei ole suutnud intensiivselt territooriumi okupeerida, hoolimata oma suurenenud rünnakutest, ja sellega kaasnevad oluliselt suuremad inimkaotused võrreldes aastataguse perioodiga,” rääkis Kaju.