Petukirjad matkivad Elisa ametlikku arveldussuhtlust ning kasutavad ettevõtte nime, visuaalset identiteeti ja päris arvele sarnanevat kujundust. Erinevalt paljudest tavapärastest õngitsuskirjadest ei pruugi võltsarve sisaldada silmatorkavaid ähvardusi või väiteid tasumata võlgnevuse kohta – inimesele saadetaksegi justkui tavapärane Elisa arve.

Elisa digiturvalisuse tootejuhi Ivar Tennokese sõnul muudab praeguse petuskeemi eriti ohtlikuks ajastus. „Praegu on periood, mil Elisa kliendid saavad ka päris arveid, ja petturid kasutavad seda teadlikult ära. Kui inimene ootab niigi arvet ning samal ajal saab postkasti Elisa nime ja kujundusega kirja, on väga lihtne seda automaatselt ehtsaks pidada,“ ütles Tennokese.

Elisa ametlikud arved saadetakse aadressilt [email protected]. Samas rõhutab Tennokese, et ainult saatja nime vaatamisest ei pruugi piisata. „Petturid oskavad kirja kuvada viisil, mis jätab saatjast esmapilgul õige mulje. Seetõttu tasub kontrollida täielikku e-posti aadressi ning kahtluse korral mitte kasutada kirjas olevaid linke. Ka antud pettuse puhul on saatja meiliaadressi vaadates selge, et tegemist ei ole Elisa poolt saadetud kirjaga.“

Elisa on võtnud arvete turvalisemaks muutmiseks kasutusele ka täiendava turvameetme: ettevõtte saadetavatel arvetel ei kasutata enam otsest makselinki. Arvel olev nupp „Arvet maksma“ suunab kliendi esmalt Elisa iseteenindusse, kus saab arve andmed enne maksmist üle kontrollida. Kui arvel olev link suunab inimese otse panga- või makselehele, tuleks seda käsitleda ohumärgina.
Kõige turvalisem on Tennokese sõnul avada Elisa iseteenindus eraldi, mitte minna sinna e-kirjas oleva lingi kaudu. Iseteenindusest saab kontrollida, kas arve on päriselt olemas, milline on selle summa ning kas see on juba tasutud.

Kuidas võltsarvepettus toimib?

Võltsarves olev makselink suunab inimese petturite loodud veebilehele, mis võib matkida Elisa, panga või mõne tuntud makseteenuse keskkonda. Seal palutakse arve tasumiseks end autentida või makse kinnitada.

Kui inimene sisestab sellisel lehel oma pangatunnused või kinnitab Smart-ID või Mobiil-ID kaudu tegevuse, võib ta tegelikult anda petturile ligipääsu oma kontole või kinnitada makse, mille sisu erineb sellest, mida veebilehel näidatakse.

„Smart-ID või Mobiil-ID puhul tuleb alati lugeda üle, mida parasjagu kinnitatakse. PIN-kood ei kinnita veebilehel nähtavat teksti, vaid konkreetset toimingut. Kui kinnituse sisu ei vasta sellele, mida ise teha soovisid, tuleb toiming kohe katkestada,“ ütles Tennokese.