Novaator, Tervis, , ,

Uuring: geenid mõjutavad iseloomu rohkem, kui seni arvati

Uuring: geenid mõjutavad iseloomu rohkem, kui seni arvati

Inimese iseloomu kujundavad nii pärilikkus kui ka elukogemused. Eesti teadlaste osalusel valminud enam kui miljoni inimese andmeid hõlmanud värske uuring tõi päevavalgete üle tuhande iseloomujoontega seotud geenivariandi, samas selgitavad need vaid väikest osa inimestevahelistest erinevustest.

Inimesed kalduvad sageli seostama oma loomuomadusi ja iseloomueripärasid koduse kasvatuse ning kasvukeskkonnaga. Värske uuring näitab aga, et geenide ja iseloomu vahel leitud seoseid ei saa kuigivõrd seletada perekonna ühise kasvukeskkonnaga. See ei tähenda siiski, et keskkonnal poleks tähtsust – inimese iseloomu kujundavad olulisel määral ka tema elukeskkond ja kogemused.

Rahvusvaheline teadlasrühm leidis enam kui miljoni inimese andmeid uurides, et meie viit peamist iseloomujoont kujundavad otseselt üle tuhande kindla geenivariandi, mis päranduvad vanematelt lastele. Mahuka töö tegid ära kümned uurimisrühmad üle maailma, teiste seas panustasid ka Tartu Ülikooli teadlased. Nad kõrvutasid sadade tuhandete inimeste geeniinfot nende tervise, argikäitumise ja iseloomutestide tulemustega.

Andmetest joonistus välja 1260 iseloomuga seotud geenivarianti, millest üle kaheksasaja pakkusid täiesti uut teavet. Täpsemaid seoseid vaadates selgus näiteks, et meelekindlust soosivad geenid käivad käsikäes väiksema kehakaalu ja harvema suitsetamisega. Avatusele viitav geneetiline profiil ennustab aga suuremat tõenäosust kolida vanemas eas suurlinna.

Ühtlasi ilmnes üks ootamatu seaduspära elukaaslase valikul. Erinevalt haridustasemest, kus inimesed otsivad enda kõrvale sageli sarnase taustaga partnerit, ei vali me kaaslast sarnase iseloomu järgi – elukaaslaste geneetiline sarnasus iseloomujoonte osas on minimaalne.

Sellel on laiem bioloogiline seletus. Enamiku iseloomujoontega seotud geenide aktiivsus paistab eriti selgelt välja aju eesmises osas ehk prefrontaalses ajukoores, mis mängib olulist rolli meie otsuste ja käitumise kujundamisel. Erandiks on meeldivuse ehk sotsiaalsusega seotud geenid, mille puhul sama seost ei leitud. Samas ei määra ainuüksi pärilikkusaine kellegi saatust, sest levinud geenivariandid selgitavad iseloomu erinevustest vaid viis kuni kümme protsenti. Inimese lõplikule loomusele annavad olulise lihvi ka tema isiklik elukeskkond ja kogemustepagas.

Uurijad kirjutavad oma tulemustest ajakirjas Nature.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.

Loe allikast edasi

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga