Kuigi kaitseväe juhataja kindralleitnant Andrus Merilo ütles Delfile, et ta ei taha poliitikat kommenteerida, siis sisuliselt ta seda just tegi. Ja mitte ühe kogemata välja öeldud lausega. Esmalt ütles ta, et praegu on riigikogu valimiste eelne periood ja seetõttu on võitlus hoopis teistsugune.

Ja lisas: “Mina väidan, et tegelikult oleks minister pidanud jätkama kuni valimisteni ja järgmine valitsus oleks läinud siis uue mandaadiga, kes iganes koosseisus, edasi.”

Merilo sõnul oli kaitseministri otsus tagasi astuda halb uudis. “Kahjuks minister ei öelnud mulle, et ta kavatseb seda teha. Ma oleks kindlasti üritanud teda veenda.”

Merilo sõnad on tekitanud hämmastust. Paljud poliitikud ja kõrged riigiametnikud on tema väljaütlemiste osas kriitilised, kuid avalikult ei taha nad kriitikat teha, põhjendades seda keerulise julgeolekuolukorraga. Üks ütles, et tegu on sõdurisaapa tasemel mõtlemisega, mitte kaitseväe juhile sobivaga. Üks poliitik põhjendas avalikku kommentaari andmata jätmist sellega, et kui eelmiste riigikogu valimiste eel asus EKRE tollast kaitseväe juhatajat Martin Heremit kritiseerima, siis kaotas sellest erakond. Kaitseväe, sh selle juhataja usaldus on lihtsalt poliitikutest sedavõrd palju kõrgem ühiskonnas, kinnitavad ka avaliku arvamuse küsitlused.

Merilost sootuks teise lähenemise valis RKIK-i juht Elmar Vaher, kes ütles reede hommikul “Terevisioonis” Pevkuri tagasiastumist kommenteerides: “Ei ole minu poolt väärikas anda hinnanguid, kuidas kaitseminister oma otsuseid teeb. /…/ Kui ta nägi, et selles olukorras on see nii õige, siis tuleb seda usaldada.”

Julgeolekuekspert Meelis Oidsalu ütles palju otsekohesemalt, et selgelt probleemne oli Merilo lause, et kaitseminister oleks pidanud jätkama kuni valimisteni. Oidsalu sõnul teeb kaitseväe juhataja otsuse poliitilise vastutuse küsimuses.

“Ka väga pädev minister võib tagasi astuda, kui poliitiline vastutus mingi juhtimisvea, skandaali või usalduskriisi eest nõuab seda. Sõjaväelisel ekspertiisil pole erilist pädevust soovitada, kui suure kaalu peab demokraatlik süsteem sellisele vastutusele andma.”

Oidsalu kritiseeris ka seda, et kaitseväe juhataja pakkus sisuliselt välja, milline peaks olema valitsuse poliitilise personali koosseis kuni järgmise demokraatliku mandaadini.

“See on väga erinev väitest “oleks parem, kui ministrite vahetus toimuks võimalikult kiiresti”, mis oleks ka suhteliselt maksimum, mida kaitseväe juhataja selles juhtumis endale lubada saaks.”

Erinevalt Merilost leiab Oidsalu, et “jumal tänatud, et Hanno Pevkur More kaitseväe juhti enne ei informeerinud, nii nagu ta soovinud oleks. Potentsiaalne poliitikasse sekkumise juhtum oleks siis märksa tõsisem olnud.”

Kaljulaid: Merilo sõnavõtt on piiripealne

Riigikogu riigikaitsekomisjoni liige Raimond Kaljulaid (SDE) ütles ERR-ile, et ühelt poolt on kaitseväe juhatajal, nagu igal teiselgi Eesti kodanikul, loomulikult õigus oma arvamust väljendada, aga antud sõnavõtt on piiripealne.

“See tekitab vastakaid arvamusi selles osas, kas jooksvates päevapoliitilistes küsimustes on mõistlik vormikandjatel oma isiklikku arvamust või seisukohta sellisel viisil välja öelda ja kas sellega on kaitseväe juhataja ületanud piiri, kus ta on sekkunud otseselt päevapoliitilisse debatti, kus ühiskonnas ja erakondadel on paratamatult erinevad arvamused,” lausus Kaljulaid.

“Paljud erakonnad ju kutsusid kaitseministrit üles tagasi astuma, kaasa arvatud Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Selles mõttes on muidugi tegemist olukorraga, millele ma viimasest ajast ise väga palju pretsedente ei mäleta ega oska tuua,” lisas ta.

Kaljulaid ei arva samas, et Merilo väljaütlemist peaks võtma liiga traagiliselt.

“Iga inimene, kes on vastutusrikkas liidrirollis, võib aeg-ajalt teha või öelda midagi sellist, mis kellelegi ei meeldi või mis ka mulle isiklikult võib mitte meeldida. Aga ma ei usu sellisesse tühistamiskultuuri, kus üks selline eksimus, isegi kui seda nii käsitleda, peab kohe kaasa tooma selle inimese tervikuna ümberhindamise või kuidagi väga negatiivse suhtumise kujundamise. Ma ei arva, et peaksime kuidagi üle reageerima sellele,” rääkis Kaljulaid.

“Kui meil kujuneks olukord, kus kaitseväe kõrged ohvitserid rutiinselt asuvad päevapoliitikaga tegelema või päevapoliitika sündmusi kommenteerima, siis oleks see märksa problemaatilisem,” rõhutas Kaljulaid.

“Andrus Merilol on tegelikult väga suur vastutus praegu Eesti riigis. Selge on see, et kogu see suur avalik poleemika, mis on puhkenud ümber kaitseministeeriumi, kaitseväe ja laiemalt kaitsevaldkonna, segab mingil määral tööd. Tegelikult on meie kõigi ühine huvi ju see, et kaitsevägi ja kaitseministeerium naaseksid võimalikult kiiresti tavapärase töö ja oma ülesannete juurde, mida nad Eesti riigi ees täidavad ja mis on palju-palju olulisemad kui jooksvad uudised või paari kuu pärast toimuvad valimised ja see, kuidas mõnel erakonnal seal läheb,” lausus Kaljulaid.

Hanno Pevkur More teatas kolmapäeval “Aktuaalses kaameras”, et astub kaitseministri ametist tagasi. Ta oli kaitseministri ametis alates 2022. aastast.

Prokuratuur algatas teisipäeval kaitseministeeriumi haldusala uurimiseks kriminaalmenetluse, mis puudutab nii käesoleva kui ka möödunud aasta riigikontrolli auditites käsitletud asjaolusid. Kellelegi kuriteokahtlustust esitatud ei ole.

Kolmapäeval ilmnes, et Eesti soovis osta Ukrainale mürske ja maksis kokku 70 miljonit eurot ettemaksu India ettevõtjatele, kes polnud väidetavalt varem ühtegi mürsku müünud.

Loe allikast edasi