Aasta tagasi kirjutasin, et umbusaldada tuleks kogu valitsust. Riigikontroll oli toonud 2025. aasta septembri alguses päevavalgele totaalse korralageduse Kaitseministeeriumi rahaasjades.

Seljataha oli jäänud Tervisekassa suvine prassing; Pakosta valis juba punast vaipa välja Rootsi kurjategijate vastuvõtuks; Kristina Kallas laias ajakirjanike ees, kuidas raha on s*taks, Ligi sõimas toiduainete käibemaksu nõudvat rahvast paksudeks; Tsahkna teatas, kuidas peame oma naha Ukraina eest turule viima.

Seda kõike meenutades tuleb tõdeda, et minister, kes ei valetanud, on Kristina Kallas. Eesti riigil ja valitsusel on raha nii, et seda ei jõua enam keegi neist kokku lugeda, ammugi ülevaadet omada.

70 miljoniga ostame India käsitöölistelt mürske, mida nemad küll kunagi valmis pole pusinud, aga ega kõik siin ilmas on õpitav. Asi see mürsk siis valmis teha, kui 70 miljonit on nagu maast leitud ja tööindu ka jätkub. Nähtamatute mürskude kohta vastab Pevkur, et asi pole mitte selles, et mürske poleks, vaid selles, et need on ebakvaliteetsed.

Muidugi! Kuidas teisiti! Mis kvaliteedist me siin rääkida saame, kui nähtamatut mürsku ei näe isegi torusse lükata. Praak, mis praak!

Aastaga on aga veelgi selgemalt välja joonistunud, et pole ministeeriumit, kus maksumaksja rahaga ei laamendata. 11 ministeeriumit on kandnud ca 130 miljonit erinevatele MTÜdele. Need peavad siis saadud raha eest edendama võrdõiguslikkust ja üldse seda “õige elu” kontseptsiooni, kus ruumi pole mõtteminutikski, et ilmas on vaid kaks sugu ja sünnitama on võimelised ainult naised, ega neilegi, kes ajavad küünte ja hammastega vastu, et kliima soojeneb ning üritavad tõestada, et pole sellist asja nagu “global boiling”!

Alguses proovime sadade tuhandete eurodega sellest tagurlusest lahti saada ja küllap lõpuks aitab vihakõneseadus. Vahepeal aga ehitame Ukrainasse nt sõja- ja kliimakindla jalgapallistaadioni. Tööd jätkub – korraldame ju ka 20 miljonit eurot maksva konverentsi!

Meie enda Tartu jalgpalliklubi sai 93 944 eurot kliimapoliitika eesmärkide saavutamiseks arenguriikides. Arenguriikides! Kodanikuühiskonna Sihtkapitalile virutati kohe pea 3 miljonit, et Eesti vabaühendused ja kogukonnad tugevamaks saaks. Loetelu on muidugi palju pikem. Kuidas teisiti – 130 miljonit on siiski ära paigutatud. Ja seda sõna otseses mõttes igale poole.

Paneme siia juurde nüüd valitsuse hurjutamised maksumaksjate suunal alates peaministrist lõpetades välisministriga, kuidas me vingume ennast vaeseks ja üldse peaks häbi olema võtta teemaks, et ots otsaga enam kokku ei tule, sest Eesti on siiski sõjas.

Nii nagu Velda Otsus filmis Ukuaru ütles: “Sure ära jah, kui elada enam ei jaksa! Ja võta lapsed ka kaasa!”. Täpselt selline on praegu meie valitsuse suhtumine oma inimestesse. Ja ega muud polegi – tuleb valida, kas hakkame surema, või vahetame kiiremas korras meie raha ja riigiga laamendajad välja.

Eeva Helme, EKRE

Loe allikast edasi