“Raha ei tee õnnelikuks, raha teeb rahulikuks,” vastas Hanschmidt saatejuhi küsimusele, kui palju raha on heaks eluks vaja.

Oma kunagise kolleegi Janek Mäggi kirjutisega, et eestlane on loorberitele puhkama jäänud, Hanschmidt ei nõustu.

“Eestlane on väga tubli töötegija ja tegutseb läbimõeldult, aga vahepeal läheb poliitiline süsteem liiga keeruliseks. See ongi probleem,” sõnas ta ja meenutas, kuidas 90ndatel tekkis rasketel aegadel palju häid juhte.

Samuti ei ole ta päri majandusteadlase Mihkel Nestoriga, kelle sõnul ei tee kaks-kolm protsenti majanduskasvu inimesi rõõmsaks.

“Teeb ikka, teeb ikka,” lausus Hanschmidt. “Ma arvan, et see rahulolematus ongi meie energiaallikas. Sa peadki kritiseerima ja olema rahulolematu, kui sa tahad arengut ja Eestit edasi viia. Igal juhul ma arvan, et aastal 2026 oleme rohkem rahul kui viis aastat tagasi, kui oli Covid, algas sõda Ukrainas, ohud olid väga suured ja majandus oli languses. Täna majandus juba kasvab.”

Tööandjad avaldasid oma manifesti, milline peaks Eesti majandus välja nägema. Manifesti üks peamine soovitus poliitikutele oli tegeleda tootlikkuse tõusuga.

“Meil peab olema rohkem ambitsiooni. Praegusel momendil, kui majandus kasvab, peab olema suurem ambitsioon. Mulle väga meeldis, kui Andrus Ansip peaministrina ütles, et Eesti eesmärk on jõuda viie rikkama riigi sekka. Meil peabki olema suurem ambitsioon,” sõnas ta.

Hanschmidt rõhutas, et tootlikkuse kasvatamiseks viis-kuus protsenti aastas peaks majanduskeskkond olema väga ettevõtlussõbralik.

“Siin tuleb eeskuju võtta Ameerika Ühendriikidest. Texase osariik on üks maailma parimaid majanduskeskkondi. Seal vaatavad poliitikud asja nii, et kui mingi seadus või regulatsioon segab ettevõtlust, siis nad kaotavad selle ära või arutavad, kuidas seda ümber mõtestada,” rääkis ta.

“Sama asi on ka Eestis. Meie majanduskeskkond peab olema selline, et kõik poliitikud, ettevõtjad, töötajad ja ametnikud astuksid ühte sammu ja mõtleksid, kuidas majandust kasvatada. Kuna Eestis on demokraatia, on osad mõelnud, et majanduskasv ei ole kõige tähtsam, aga tegelikult on see meie elatustaseme allikas,” ütles ta.

Ka stabiilne julgeolekukeskkond tooks Hanschmidti sõnul rohkem välisinvesteeringuid.

Hanschmidt märkis, et kaitsevaldkonnas tekkinud korralageduse päevavalgele tulek on positiivne.

“Kaitsesüsteemis peaks olema suurem parlamentaarne või tsiviilkontroll just nende jõustruktuuride üle, kes saavad raha kasutada. Ei saa öelda, et see on kaitsesaladus või sõjasaladus,” sõnas ta. 

Poliitikute poolt nn maksurahu kehtestamist ja maksuküüru kaotamist näeb Hanschmidt majandusele hoo andjatena.

“Rahvale jäi oluliselt rohkem raha kätte, ligikaudu 800 miljonit eurot, mis kasvatas tarbimiskindlust. Kui vaadata maksekaartide andmeid, kasvasid maksed vist 12 protsenti. Inimesed saavad ise otsustada, kuhu nad raha panevad. Kui anname otsustusõiguse ainult riigiametnikele, peame neid igale poole kontrollima panema ja hakkavadki juhtuma sellised asjad, kus 60 miljonit läks kuhugi Indiasse,” ütles ta.

Eesti 200 esimehe Kristina Kallse poolt välja pakutud varamaksuks on Hanschmidti sõnul veel liiga vara.

“Rootsis on varamaks, aga nemad on kaua oma varandust kogunud – 400 aastat ei ole vist nende territooriumil sõda olnud. Meie oleme oma vara siin usinalt ja nutikalt kogunud alates 1991. aastast. Ma arvan, et Eesti majandus, ettevõtlus ja ressursid on liiga õhukesed. Kui need räigelt ära maksustada, ei pea majandus vastu,” rääkis ta.