“Oleme loonud tehisaru, mis on nüüd arstile justkui teine silmapaar ja mis otsib neeruvähki. Sellel vähitüübile sõeluuringuprogramme ei ole ja seda leitakse tavaliselt juhuleiuna,” selgitas Better Medicine’i juht Priit Salumaa saates “Vikerhommik”.

Ettevõtte algoritm otsib mahukatest pildifailidest muutusi, mis on palja silmaga tabamiseks liiga väikesed või peidavad end teiste kudede varjus. Inimese ja masina ühises koostöös kerkis kasvajate avastamise tundlikkus 99,2 protsendini ehk kahe peale märkasid nad peaaegu kõiki haiguskoldeid. “Kuulikindel ta ei ole, sest tehisintellekt teeb samamoodi vigu nagu inimenegi ja tihtipeale tõstab kohtades lipu üles ehk teeb valehäire, kui tegelikult ei ole mingisugust vähki,” tõdes Salumaa.

Tehisaru muudab vajalikuks neeruvähi varjatud iseloom. Haigus kulgeb varajases faasis reeglina ilma igasuguste sümptomiteta. Kuna neerud asuvad sügaval kõhuõõnes, mistõttu ei põhjusta väike kasvaja valu ega muid nähtavaid kaebusi. Seetõttu puuduvad riikidel ka spetsiaalsed sõeluuringud, mis aitaksid riskirühmi süstemaatiliselt kontrollida.

Enamasti leiavad tohtrid neerukasvaja seetõttu puhta juhuse läbi. Patsient võib sattuda traumapunkti näiteks murdunud luu või ebaselge kõhuvaluga. Erakorralise meditsiini osakonnas teevad arstid sisemiste vigastuste välistamiseks kompuutertomograafia, mis kujutab endast detailselt läbilõikeid tegevat 3D-röntgenit. Just neid samu igapäevaseid pildijadasid tehisaru taustal analüüsibki, otsides sealt jälgi teistest probleemidest.

Eestis loodud algoritm paistab seejuures maailmas silma, sest ühelgi teisel kõhuõõne tomograafiast neeruvähki otsivat tehisaru meditsiiniseadme sertifikaati ning CE-märgist seni veel pole. Kuna programm vastab Euroopa Liidu karmidele ohutusnõuetele, tohivad arstid uut algoritmi ametlikult oma otsuste toetamiseks kasutada.

Salumaa meenutas, et pelgas algul arstide reaktsiooni, sest masin toob paiguti esile inimlikku tähelepanematust. Spetsialistid võtsid aga lahenduse hästi vastu. “Ma nägin kohe seda, et kui me tõime need neli juhtu välja, siis pandi need kohe töösse, raviarstile läksid teated ja teavitused. See oli minu jaoks hästi positiivne, et seal ei olnud mingit emotsiooni, vaid pigem hästi kiire fakti konstateerimine,” meenutas ta.

Lahenduse turule toomisele eelnes viis aastat järjepidevat tööd. “Kõige keerukam väljakutse on ikkagi ligipääs andmetele, et sellist tehisintellekti saaks üldse luua. Nii regulatsioon kui ka ligipääs on regulatsioonide taga ning sellest õigusruumist läbimurdmine oli meeletu töö, eriti tulles valdkonnast, kus ma polnud varem regulatsioonidega kokku puutunud muidu kui tavainimesena,” lisas Salumaa.

Hoolimata esimestest edulugudest pole tehnoloogia veel ilmeksimatu. Tehisarul endal jääb praegu märkamata umbes neli protsenti neeruvähki põdevatest patsientidest. Samuti annab masin vahel valehäireid. Ligikaudu ühel protsendil kõigist läbivaadatud piltidest tõstab programm punase lipu seal, kus kasvajat tegelikult ei leidu.

Tartu Ülikooli Kliinikumis jookseb praegu kuus tehisaru silme alt läbi umbes 800 skänni. Spetsialistid leiavad neilt piltidelt umbes kümmekond neeruvähki kuus, masin lisab 1,5 kuu peale ühe lisaleiu.

Pikas plaanis soovib ettevõte õpetada algoritmi leidma haigusi ka teistes organites. Meeskonnal on juba töös sarnased mudelid maksale ja kõhunäärmele. Edaspidi plaanivad nad masinõppesse kaasata lümfisõlmede analüüsi. Lõppeesmärk on katta ühe ainsa uuringuga terve keha.

Varajane sekkumine võiks hoida kokku suurel hulgal riigi raha. “Kui ühe sellise vara avastatud patsiendiga suudame kokku hoida umbes 100 000 eurot, siis see võikski olla eesmärk meile kõigile,” rõhutas Salumaa. Laiemalt kasutusse jõudes võiks aidata tehnoloogia tema sõnul aastas kokku hoida lausa 10–50 miljonit eurot.

Salumaa märkis, et pikk arendustöö tasub loojatele emotsionaalselt kuhjaga ära. “Ma umbes nüüd saan aru, miks inimesed lähevad arstiteadust õppima ja mis tunne see võib olla, kui sa tegelikult päriselt saad inimesi aidata,” nentis ta.