„Olin paar päeva tagasi ühes Espoo raamatukogus. Kaks poissi mu endisest koolist nägid mind ja hakkasid karjuma: „Juut, juut!” Nad tulid mulle väga lähedale ja vehkisid rahakotiga. Käisime sõbraga Lidlis ja sealt väljudes hakkasid nad mind müntidega loopima. Kuna meil polnud muud teha, läksime raamatukokku tagasi. Nad tulid sinna järele, naersid ja küsisid selliseid asju nagu: „Kas su kodu on münte täis?””
See on ühe Helsingi juudi kooli kaheksanda klassi õpilase kirjeldus, vahendab Helsingin Sanomat.
Eelmises koolis tuli antisemiitlikku kiusamist ette peaaegu iga päev. Õpilasele hüüti solvanguid ja tema lauale joonistati haakriste. Antisemitism tähendab juutide vihkamist ning nende vastu suunatud eelarvamusi või diskrimineerimist.
Sama kooli üheksanda klassi õpilane meenutab mullust vahejuhtumit ujulas, kus võõrad inimesed hakkasid talle karjuma, kuna ta kandis Taaveti tähega kaelakeed.
Ka üks seitsmenda klassi õpilane on spordiga tegeledes kokku puutunud antisemiitliku kiusamisega – näiteks on tema üle koonduslaagrite teemal irvitatud. Ta ütleb, et pidi kooli vahetama, kuna antisemitism eelmises koolis „läks veidi liiale”.
„Riietusruumi uksi löödi vastu mind, rünnati füüsiliselt, sõimati ja tehti muud sellist,” lisab ta.
Kõik intervjueeritud noored elavad Helsingi piirkonnas. Teema tundlikkuse tõttu esinevad nad loos anonüümselt. Helsingin Sanomat viis intervjuud läbi silmast silma ja noorte isikud on toimetusele teada.
Antisemiitlik ahistamine on viimase kolme aasta jooksul selgelt sagenenud. Selline on Helsingi juudi kogukonna kogemus ja faktid kinnitavad seda arusaama, kuigi täpseid andmeid antisemitismi leviku kohta on raske saada.
Antisemiitlikud rünnakud on kogu Euroopas sagenenud. Ainuüksi tänavu on näiteks Londonis pussitatud kaht juudi meest, süüdatud juudi organisatsioonidele kuuluvaid kiirabiautosid ja korraldatud süütepommirünnakuid sünagoogide vastu. Riigis registreeriti 2025. aastal 3700 antisemiitlikku vihakuritegu.
Soomes hoiatas kaitsepolitsei (Supo) märtsis, et Iisraeli ja judaismiga seotud terrorioht on Euroopas viimastel aastatel püsinud kõrgena ning sarnast tegevust võib tulevikus näha ka Soomes.
Seda nähtust on ka uuritud. Aasta alguses avaldatud Eurobaromeetri uuringus märkis 55 protsenti eurooplastest, et antisemitism on nende koduriigis probleem.
Tänavu avaldatud Soome uuringus jälgisid Helsingi Ülikooli teadlased seitset Helsingi piirkonna põhikooli. Kõigis neis täheldati viiteid natsismile – näiteks haakriste, Hitleri-stiilis vuntse ja natsitervitusi.
Soome ainus juudi segakool asub Helsingi Kamppi linnaosas. Hoonesse sisenemisel kehtivad ranged turvameetmed. Külastajad peavad oma isikuandmed eelnevalt esitama ning territooriumile pääseb kahe valvatava värava kaudu. Väravas kontrollib turvatöötaja dokumente uuesti.
Turvameetmeid karmistati 2023. aastal, kui algas sõda Gazas. Näiteks lõpetati kehalise kasvatuse tundide pidamine väljaspool kooli territooriumi ning tühistati metsas käigud ja raamatukogu külastused. Kooli territooriumil asuvat sünagoogi ei ole kõrvalistel isikutel endiselt lubatud külastada.
Kooli õpetaja sõnul olid sõja algusjärgus kooli lähedal toimunud meeleavaldused kohati nii ägedad, et hakkasid ohustama laste õigust turvalisele kooliteele. Süüdistused palestiinlaste tapmises suunati kogu juudi rahva, mitte vaid Iisraeli riigi vastu – sarnaselt sellele, kuidas kogu palestiina rahvast on süüdistatud Hamasi vallandatud sõjas.
Sõja algusjärgu all peab õpetaja silmas 2023. aasta oktoobrit. Toona hukkus Hamasi terrorirünnakus Iisraeli vastu ligikaudu 1200 inimest – sellest ajast alates on lisandunud veel sadu ohvreid. Käimasoleva sõja ajal on Iisraeli rünnakutes hukkunud üle 73 000 palestiinlase.
Hamas on islamistlik äärmusorganisatsioon, mis on Gazat valitsenud ligi 20 aastat. 2026. aasta juulis teatas Hamas, et loobub oma haldusfunktsioonidest ja annab Gaza juhtimise üle tehnokraatidele. Iisraeli verised vastusammud Gazas on viimastel aastatel tekitanud ülemaailmse šoki ning toonud kaasa ulatuslikke meeleavaldusi ja kampaaniad palestiinlaste toetuseks, sealhulgas Soomes.
Soomes leidub ka Iisraeli toetajaid. Soome teeb Iisraeliga märkimisväärseid relvatehinguid ning Iisrael on pälvinud soomlastelt märkimisväärset toetust sellistel üritustel nagu Eurovisiooni lauluvõistlus – toetust, mida on tõlgendatud kui protesti- ja solidaarsushääli.
Juudi kooli ligikaudu sada õpilast on enamasti sündinud Soomes ja räägivad soome keelt. Paljudel on Iisraelis sugulasi, kuid nad ei pruugi ise seal kunagi käinud olla.
Kõik õpilaste kogetav antisemitism ei tulene siiski Gazaga seotud aktivismist, vaid esineb ka vanamoodsamat juudivastasust. „Internetis levivad vanad vandenõuteooriad,” ütleb kooli direktor Paula Prinssi.
Õpilased räägivad, et puutuvad antisemitismiga kokku peaaegu iga päev sotsiaalmeedias. Näiteks videote kommentaariumides võidakse väita, et Hitler
More ei teinud piisavalt.
Kas selliseid asju hüütakse seetõttu, et neid siiralt usutakse, või tahetakse lihtsalt provotseerida? „Tõenäoliselt mõlemat,” vastab kaheksanda klassi õpilane.
Teadlane Paavo Ahonen alustas antisemitismi käsitleva doktoritöö ettevalmistamist 15 aastat tagasi. Toona ei osanud ta aimatagi, et see teema osutub 2020. aastatel nii aktuaalseks.
Samuti ei osanud ta ette näha, et 2025. aastal kuulutab üks maailma kuulsamaid artiste end natsiks ja hakkab müüma haakristidega särke.
Kanye Westi – ehk Ye – veebipood suleti kiiresti. Samuti eemaldati viivitamatult enamikult muusikaplatvormidelt lugu pealkirjaga „Heil Hitler”, milles kasutati katkendeid Adolf Hitleri kõnedest – ehkki mitte Elon Muskile kuuluvalt platvormilt X. Seal hakkas Muski keelemudel ja vestlusrobot Grok eelmisel aastal üles kutsuma uuele holokaustile ja Hitlerit ülistama.
Paavo Ahonen ohkab. „Kanye West on lihtsalt nii keeruline tüüp. Ta teeb asju, et pildil püsida.” Mõned mõjuisikud tunnistavad avalikult, et otsivad tähelepanu.
Näiteks ajakirjanik Louis Theroux’ dokumentaalfilmis, mis käsitleb nn manosphere’i (meeste veebikogukondi), ütleb üks mõjuisik, et räägib juutidest eelkõige seetõttu, et see on kindel viis tähelepanu pälvida.
Ahoneni sõnul on raske hinnata, kas Kanye Westi ja temasuguste tegelaste tegude taga peitub mingi kindel ideoloogia.
Tulemuse seisukohast peab ta seda aga vähetähtsaks. Selline käitumine on igal juhul solvav ja maitsetu. Pealegi valitseb alati oht, et keegi võib provokatsioonina välja öeldud mõtteid tõsiselt võtta ja neid levitama hakata.
Kaasaegse antisemitismi juured ulatuvad kristluse-eelsesse aega. Ahoneni hinnangul on kristlus olnud suurim tegur juudivastaste hoiakute tekkes. Esimesed kristlased olid juudid, soovides end judaismist eristada, hakkasid nad kahe usundi vahel vastandlikke suhteid kujundama.
Kui üksteisest eraldunud ususektide vaated aja jooksul tavaliselt leebuvad, siis keskaja kristlased hoopis karmistasid oma hoiakut juutide suhtes. Just sel perioodil said alguse paljud tänapäevased antisemiitlikud stereotüübid.
„Süüdistused nihkusid usuliselt pinnalt irratsionaalsele tasandile.” Juute hakati süüdistama kõiges võimalikus: armulaualeiva rüvetamises, haiguste levitamises ja isegi rituaalsetes mõrvades. Karikatuuridel kujutati neid sarvede ja muude „saatanlike tunnustega”.
Sellest mõttelaadist sai 1870. aastatel alguse kaasaegne antisemitism, mis kujunes aja jooksul poliitiliseks liikumiseks, mille eesmärk oli piirata juutide kodanikuõigusi.
Helsingi juudi kooli õpilased on õppinud ettevaatlikkust. Üks kaheksanda klassi õpilane räägib, et kodus on talle öeldud: avalikes kohtades ei tohi rääkida heebrea keeles ega kanda juudi sümboleid.
Üheksanda klassi õpilane meenutab, kuidas nad klassiga raha kogumiseks küpsiseid müües valetasid, et on Lauttasaari koolist.
Õpetaja aga ütleb, et kaalub alati hoolikalt, kas öelda küsijatele, millisest koolist ta on. Üritustel kirjutab ta nimesildile sageli vaid kooli lühendi HJYK. Paljude jaoks on ainuüksi sõna „juudi” liiga provokatiivne.
