Sydney ülikooli töötajad korraldasid Austraalias 24-tunnise hoiatusstreigi. Ligi 2000 õppejõudu, teadlast ja haldusala töötajat marssisid kolmapäeval tänavale, väljendamaks kaduvat usku ülikooli suutlikkusse kaitsta töötajate ja üliõpilaste ning ka laiema kogukonna huve. Juba varasematest aegadest tunti töökoha kindluse ja õiglase töökoormuse teemadel üldisemat muret. Nüüd lisandus mure, kuidas tehisintellekti ülikoolis kasutatakse ning millised on selle võimalikud tagajärjed.

Streikijad väitsid, et ühiskonna jaoks sarnaneb haridussüsteem söekaevandustes nähtamatu mürgigaasi eest hoiatavate kanaarilindudega. Valdkond, mis hangib teadmisi, neid proovile paneb ja õpetab, peaks olema sotsiaalsete riskide märkamise osas tundlikum. Võrdlus kanaarilindudega tõukab võib-olla kohatule fantaasiale. Linnud ei hakanud gaasi peale laulma, vaid surid ära. Loodetavasti ei tapa allegooriliselt sissehingatud tehisintellekt haridust ära, vaid äratab tähelepanu köhimisega.

Sydney ülikooli haritlasi esindava ametiühingu väitel olevat asutuse juhid tõrjunud kõiki nende esitatud tehisintellektiga seotud ettepanekuid. Sotsiaalses konfliktis võib leida sellest uudse taktikalise olustiku tunnuseid. Ülikooli juhtkond kinnitas üliõpilastele, et õppetöö siirdub streigipäevaks veebikeskkonda. Nad ei kuulutanud otseselt, et õppejõud asendatakse tehisintellektiga, kuid seni on palju panustatud just õppetööd toetavate TI rakenduste kasutuselevõtule. Sydney ülikooli uues strateegias kinnitatakse, et tehisintellekt on haridust kõige sügavamalt ümberkujundav uuendus. Ülikool on TI usku.

Streigi loogika järgi põhjustatab ühe poole töökatkestus äärmuslikku valu vastasseisu mõlemale osapoolele. Seda juhul kui keegi ei murra streikijate ühist rinnet. Isikut, kes tööstreigi ajal edasi töötab või nõustub streikivat töötajat asendama, nimetatakse streigimurdjaks. See on pigem tehniline termin, sest vihane rahvas kasutab mahlasemaid kujundeid. Antud juhtumis peaks lihtsalt tõdema, et TI teeb töö streikijate eest ära. Tehisintellekt ei pea streiki murdma. Piisab kui streikiva inimese puudumist on raskem märgata.

Juhul kui kliendid ehk üliõpilased ja laiem kogukond peavad TI tööd tulemuslikumaks ning vahest isegi inimlikest piirangutest vabamaks, võib üks stsenaarium lõppeda kanaarilindude moodi. Ülikool tagab ühiskonnas väärtustatud diplomid ja teadmised tagab TI.

Teine mänguline stsenaarium võib lõppeda kõrgema hariduse suhtes kasvava ükskõiksusega. Kui TI viib tööpuuduseni, kaotavad diplomid väärtuse. Tootmisesse kaasatud TI rahuldab klientide tarbimisvajadused, lahutab meelt ja võib õpetada ka jooksvalt ükskõik mida soovitakse kitarrimängust datlipuu kasvatamiseni

Kolmandas võimalikus stsenaariumis püütakse võita aega ja läbi rääkida. Seda pakkus ka haritlaste ametiühing. Nad ei vastusta TI kasutamist, aga soovivad liikuda arukalt ning ettevaatlikult ning viisil, et sellega ei tooda ülikooli TI eraäride ohvriks. Töötajate esindajad usuvad, et nad saavutavad juhtkonnaga kokkulepped umbes aastaga. Muutuste tempoga arvestades paistab aasta igavikuna. Rektoraadi vaateid vahendanud ülikooli pressiesindaja kinnitas, et suhtlus jätkub ja streik oli töövaidluse lahendamiseks ennatlik.

Oletame, et probleemi esineb vaid Austraalias. Uue põlvkonna üliõpilased on ülikooli teenustega üha rahulolematumad. Lisaks diplomile võimaldab jätkuõpe tööjõuturule sisenemist edasi lükata ning ülikooli kasutatakse ka sotsiaalse kapitali kogumise keskkonnana.

Populaarsemad kursused kasvavad väga suureks ja õppijate seas suureneb nõudlus individuaalsemaks lähenemiseks. Õppimisega kaasnevad olulised rahalised väljaminekud. Asjaolu muudab üliõpilased pretensioonikamaks ja õppejõud ei suuda enam nõudmisi rahuldada. Selle teatud tahkudega saab aga TI suurepäraselt hakkama, sealhulgas koduste ülesannete lahendamisest diplomitöö koostamiseni.

Sarnaselt majandusele esineb ka hariduses devalvatsioon, diplom pole enam sama palju väärt kui vanasti. Selle hankimise kulu ühik, õppurile omistatud hinded, ehk pingutuse määr on jätkuvalt vähenenud. Seda eriti nüüd, kui TI muudab ülesannete lahendamised, kodutööd ja isegi lõputöö valmistamise odavamaks. Selle tulemusel väheneb usutavus, et hinded tõendavad õppija kompetentsust.

Probleem pole ainult hinnete kui õppeasutuses domineeriva kapitali inflatsioonis. Kui häid hindeid on palju, kaotab ühiskonnale ja tööandjale näidatud diplom väärtust. Hoomatakse, et kõrgete ootustega institutsioon teeb üha odavamat tööd.

Võimalik, et tehisintellekt harutab lahti kaua kootud kõrghariduse kudumi ning õpetamine, testimine, sotsialiseerumine, teadustöö ja intellektuaalse töövõime sotsiaalne staatus ei pea enam pärinema samast asutusest ega samade inimeste juurest, kuni selleni välja, et tasuta ChatGPT hakkab pakkuma inseneri-, juristi- ja arstinõu.

Sydney streik tehisintellekti ei peata ja kanaarilinnu ülesanne polnud kaevandusest gaasi välja ajada. Tema ülesanne oli anda märku, et õhk on muutunud ja aeg on reageerida. Tehisintellekti tõttu on ka streik praeguseks rohkem meediasündmus.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates “Portaal”.