Kõigil meil on silme ees haaravad presidendivalimised USA-s koos värvikate kampaaniate ja kirglike debattidega kahe poole – demokraatide ja vabariiklaste – kandidaadi vahel.
Meie põhjanaabrid saavad riigipea valida kuueks aastaks ise, selleks pead olema vähealt 18-aastane Soome kodanik. Viimati, 2024. aastal pidasid presidendiks valitud Alexander Stubb ja endine välisminister Pekka Haavisto tuliseid debatte nii julgeoleku- kui majanduspoliitika üle.
Aga paljud siin mäletavad veel ka seda, kuidas „valiti“ Nõukogude Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimeest kui organit. See otsustati NSV Liidu Ülemnõukogu kahekojalise parlamendi ühisel istungil. Kuna Nõukogude Liidus puudus tegelik poliitiline konkurents, otsustati kandidaadid eelnevalt Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei (NLKP) ladvikus (Keskkomitee Poliitbüroos) ning Ülemnõukogu hääletus oli pelgalt ametlik kinnitamine.
Nüüd küsimus: milline neist sarnaneb Eesti valimissüsteemile?
Ülle Madise
Kes on presidendivalimiste favoriit Ülle Madise? Ta on konkreetne ja sõnavaht ajab teda marru, aga lähedased näevad ka teist külge More saab presidendiks ilma mingisuguse debatita, ainuke tema eeldus kandideerimiseks oli, et ajatagu Riigikogus (loe: ülemnõukogus) hääled kokku ja siis ta tuleb. Keegi ei ole kuulnud tema arvamusi ei välis- ega sisepoliitika kohta. Üks pool laulab hosiannat tema tasakaalukusest, tarkusest ja laiast silmaringist, kuid ei mingit avalikku väitlust. Ka käisid Ülle MadiseKes on presidendivalimiste favoriit Ülle Madise? Ta on konkreetne ja sõnavaht ajab teda marru, aga lähedased näevad ka teist külge More kohtumised fraktsioonidega suletud uste taga. On antud ainut nappe ümaraid, võiks isegi öelda, et arrogantseid vastuseid stiilis, et oma praeguses ametis ei saa ma seisukohta võtta. Aga näe, kandideerida saba küll!
Samas oleme kuulnud tema hinnangut selle kohta, mida ta arvab presidendi otsevalimistest. Ja siin kumas läbi selge alahinnang meie inimeste ehk valijate otsustusvõimekuse üle.
Pole ime, kui sellistes presidendivalimistes tõmmatakse sageli paralleele Brežnevi pukki panemisega ja nimetatakse valimisi määramiseks.
Isegi Tallinna Ülikooli sotsiaalpoliitika professor Anu Toots on üks neist, kes väljendab teatud pettumust meie presidendivalimiste korra üle. „Ei tulnud seda, mida rahvas ootas ja mida Eesti vajaks. Pole protsessi läbipaistvust ega avalikku debatti. Taaskord on riigipea kohale vaid üks kandidaat,“ kirjutab ta.
