Kolmapäeval Horvaatiat külastanud Costa kutsus valitsusjuhte enne 15. oktoobril toimuvat tippkohtumist oma punaseid jooni leevendama. Tippkohtumisel soovib ta kitsendada võimalike uute maksude valikut selliste lahendusteni, mis oleksid EL-i valitsustele vastuvõetavad.

“Meie prioriteet on püüda juba oktoobris kokku leppida uute omavahendite pakett,” ütles Costa koos Horvaatia peaministri Andrej Plenkovićiga antud pressikonverentsil. “Siis saame teada, kui palju peame igalt liikmesriigilt küsima,” lisas ta.

Kokkuleppe saavutamine uute EL-i maksude ehk niinimetatud omavahendite osas on keskse tähtsusega, et hõlbustada üldise eelarvekokkuleppe saavutamist detsembris, enne kui 2027. aastal Prantsusmaal, Hispaanias ja Itaalias toimuvad riiklikud valimised võivad läbirääkimisi ohustada.

Costa külastab kõiki 27 EL-i pealinna, et selgitada välja nende mured ja hinnata, millistes küsimustes on võimalik kompromissile jõuda. Portugali poliitik mängib läbirääkimistel võtmerolli, kuna juhib liidrite kohtumisi ja püüab saavutada kompromisse eri leeride vahel.

Euroopa-üleste maksude küsimus on läbirääkimistel üks keerulisemaid, sest liikmesriikide pealinnad ei soovi anda Euroopa Komisjonile suuremaid maksustamisvolitusi ega nõustuda uute maksudega, mis mõjutaksid mõnda riiki teistest rohkem.

Komisjon pakkus eelmisel aastal esitatud eelarve-ettepanekus välja viis uut omavahendit MFF-i raha kogumiseks – maks süsinikumahukate toodete impordile (nn süsiniku piirimeede), maks ümbertöötlemata elektroonikajäätmetele, maks suurettevõtete kasumile ja tubakatoodetele ning osa heitmekaubanduse süsteemiga kogutavast süsinikumaksust –, mille eesmärk oleks tuua eelarvesse 66 miljardit eurot aastas.

Enamik ettepanekuid on aga valitsustes vastuseisu tekitanud. Iga uue maksu kehtestamiseks on vaja ka kõigi liikmesriikide ühehäälset heakskiitu.

Pinged tulid selgelt esile kolmapäeval, kui Luksemburgi peaminister Luc Frieden lükkas pärast Costaga kohtumist tagasi kavandatava EL-i tubakamaksu. “Me ei nõustu ettepanekutega, mis mõjutavad [Luksemburgi] ebaproportsionaalselt,” ütles ta ajakirjanikele.

Kuid kaasliidritele suunatud hoiatuses ütles Costa, et uutes maksudes kokkuleppele jõudmata jätmine tähendab kas eelarvekärpeid või liikmesriikide suuremaid sissemakseid.

“Meil on ainult kaks võimalust: vähendada oma ambitsioone julgeoleku, kaitse, konkurentsivõime, ühtekuuluvuspoliitika ja põllumajanduse valdkonnas … või suurendada liikmesriikide sissemakseid, mis on samuti kõigi liikmesriikide jaoks probleem,” tõdes ta.

Mõlemad variandid oleksid läbirääkimiste vastasleeridele ebasoovitavad. Saksamaa juhitud põhjapoolsed jõukamad riigid kurdavad, et nende panus EL-i ühiskassasse on juba liiga suur, samal ajal kui Lõuna- ja Ida-Euroopa riigid nõuavad rohkem EL-i raha põllumajandusele ja regionaalarengule.

EL-i riikide Euroopa asjade ministrid arutavad uute maksude küsimust 22. septembril Brüsselis toimuval kohtumisel.

Eesti valitsuse kinnitatud seisukohtade kohaselt toetab Eesti kogurahvatulul (RKT) põhinevat rahastamissüsteemi, leides, et uute omavahendite kehtestamisel peaks Eesti maksma EL-i ühiseelarvesse rohkem kui RKT-põhiselt. Uutest esitatud maksuettepanekutest toetab Eesti ainult süsiniku piirimeetme kehtestamist.