Kolmapäeva hommikul arutas riigikogu erikomisjon kaitsevaldkonna raamatupidamises valitsevat segadust. Istung oli ajendatud riigikontrolli koondaruandest, mis tõi välja kaitsevaldkonna suured probleemid.
Kolmapäeval ilmnes ka, et Eesti soovis osta Ukrainale mürske ja maksis kokku 70 miljonit eurot ettemaksu India ettevõtjatele, kes polnud varem ühtegi mürsku müünud. Sõjakraami asemel saadi üha uusi lubadusi ning nüüd on vaidlus kohtus.
Riigikontroll heitis hangete eest vastutavale riigi kaitseinvesteeringute keskusele (RKIK) ette, et pole saanud neilt 70 miljoni euro suurust mürsutehingu lepingut, kuigi on seda korduvalt küsinud. RKIK-i seisukoht oli, et leping on saadetud 5. juunil. Riigikontroll jäi seisukohale, et nemad pole lepingut saanud – istungil ei selgunudki, kummal õigus on.
Ka lepingutingimusi ei saanud RKIK konfidentsiaalsussätte tõttu istungil kommenteerida.
Istungit juhtinud Urmas Reinsalu (Isamaa) küsis kaitseminister Hanno Pevkurilt, miks lepingut riigikontrollile kättesaadavaks ei tehtud.
“Ma ei oska praegu kõiki detaile meenutada, aga minu teada on nende osades lepingutes lihtsalt konfidentsiaalsed sätted, mis on tarnijatega. Võib-olla oskab RKIK seda paremini täpsustada,” vastas minister, kuid rõhutas, et tema seisukoht on, et riigikontroll peab need lepingud saama.
Reinsalu juhtis tähelepanu, et ettemakseid tehti ettevõttele, mis polnud varem laskemoona tootnud, ning uuris, kas lepingud jõudsid kirjalikult kaitseministri tasemele ning kas need otsused on kirjalikult fikseeritud.
Kaitseministeeriumi kantsler Kaimo Kuusk vastas, et hanked on RKIK-i rida ja nemad hindavad ka riske. “Ettemaksed ei tule ministri otsustuskoosolekule, see ei käi niimoodi,” lisas ta.
Reinsalu uuris, kas vahendamise lepingutega seotud riskidest informeeriti ka valitsuskabinetti.
Pevkur rääkis, et valitsuskabinet arutas Ukraina abi üldisemalt.
“Kuidas miljoni mürsu initsiatiivi rakendada ja ka välisdoonorite abil Ukrainale varustust osta – see rakendamine läks kõik riigi kaitseinvesteeringute keskusele, kes rääkis läbi Euroopa Komisjoniga, doonoritega, leppis kokku rahastamistingimused ja leppis kokku ja siis laialt maailmaturult otsis vahendeid,” ütles Pevkur.
Kui Reinsalu küsis uuesti, kas ministri seisukoht on, et valitsuskabinetile riske puudutavat memorandumit ei esitatud, vastas Pevkur, et see on tavapärane majandustegevus, mida RKIK tegi. Reinsalu võttis seda kui eitavat vastust.
Kuusk lisas, et hapuks läinud lepingu kohta jagati infot ka kaitsepolitseiametiga ning suheldi lepingut puudutavate riikide suursaadikutega. “Kui oli näha, et see ei too tulemust, siis sai antud ka RKIK-ile suunis, et see leping tuleb lõpetada ja minna kohtusse,” sõnas ta.
Reinsalu uuris, kuidas probleemsetel ettevõtjatel Eestiga kontakt tekkis.
“Me usaldasime riigi kaitseinvesteeringute keskust, ministeeriumi poole pealt anti üldine suunis, et Ukrainale on vaja abi leida,” sõnas Pevkur.
Pevkur: minister ei otsusta, kellega sõlmitakse leping
Kaitseminister kinnitas, et tema isiklikult pole probleemset lepingut lugenud. Kantsler rõhutas omalt poolt, et läbirääkimised on RKIK-i pärusmaa.
“Kaitsepolitseiameti poole pöördusime siis, kui tarnetähtajad olid hilinenud kõikides aspektides ja tollase RKIK-i juhtkonna suust kõlasid, et me saame nad ikkagi tehtud. Need lepingud realiseeritakse, mis siis, et hilinevad. See ei andnud enam usku. Küsimuste sisu läbirääkimised on ikkagi RKIK-i teema,” rääkis Kuusk.
Pevkur rõhutas, et kaitseminister ei otsusta, kellega sõlmitakse leping.
“Ministri otsustuskoosolek on iga kahe nädala tagant. RKIK ikka annab seal ülevaate ja andis ka Ukraina abist. Loomulikult andis ülevaate, kellega sõlmitakse lepinguid ja mida soetatakse Ukrainale. See lepiti alati kokku ka Ukrainaga ja Euroopa Komisjoniga. Need olid kolmepoolsed. See, mida ministri otsustuskoosolekul infona edastati, oligi see, et kes on lepingupartnerid ja mida soetatakse. See oli info teadmiseks võtmiseks,” sõnas Pevkur.
Kaitseminister kinnitas, et teda informeeriti Ukraina abi puudutavatest suurenenud riskidest, kuid ministeeriumi seisukoht oli, et riskid tuleb maandada.
“Valdava enamiku partneritega ei olnud ühtegi täiendavat riski. Need tarned jõudsid kenasti Ukrainasse kohale. Selle partneriga lihtsalt tarne oleks võib-olla ka jõudnud, aga see kaup, mille nad tarnisid, ei olnud kvaliteetne ja see kaup on jätkuvalt üle ootel,” sõnas Pevkur.
Kuna RKIK-is on toimunud kaadrivahetus, ei oska praegused juhid probleemseid tehinguid kommenteerida.
Riigi kaitseinvesteeringute keskuse praegune peadirektor Elmar Vaher ütles intervjuus ERR-ile, et läbikukkunud 70-miljonise mürsutehingu eest vastutab RKIK-i endine juht Magnus-Valdemar Saar.
Erikomisjoni istungil viibinud kaitseministeeriumi kaitsevõime asekantsler Kadri Peeters tunnistas samuti, et ta ei oska lepingute detaile kommenteerida, kuna on ametis olnud aasta aega.
Kaitseväel puudub tänapäevane laoarvestussüsteem
Istungil selgus ka, et kaitseväel puudub tänapäevane laoarvestussüsteem.
Riigikontroll heitis nii oma varasemates raportites kui ka kolmapäevasel istungil kaitseväele ette probleeme varude arvestuses.
Istungil selgitas kaitseväe juhataja Andrus Merilo, et inventeeritavaid esemeid on kaitseväel üle 200 miljoni, kuid kinnitas, et asjade olemasolu pole probleem.
“Kuidas see asja paremaks saab, on ka tegelikult tehnilised lahendused, mida meil täna ei ole. Nii laoarvestus kui kõik muu on väga selgelt käsitöö. Meil ei ole sellist süsteemi, nagu on superhüper laoteenustega toimivates firmades, sest meie põhitegevus ei ole laoarvestus, vaid sõjaliste ülesannete täitmine. Kui need asjad tulevad, siis peaks minema asi paremaks,” sõnas Merilo.
Riigikontrolör Janar Holm märkis, et kaitseväes tehtud inventuuridele tuginedes ei saa öelda seda kindlustundega, et asjad on olemas. Holm rõhutas, et kaitseväele on usaldatud suur hulk raha ning et ta ei taha kuulda, et tegemist on “mõttetu” raamatupidamise probleemiga.
“Ma ei ole ühelgi hetkel öelnud, et raamatupidamine on mõttetu,” vastas Merilo. “Samas ma ei nõustu sellega, et praegu pärast 34 aastat teenistust ma kuulen, et justkui ma olen kuskil raha vasakule kantinud või kogu kaitsevägi on seda teinud. Veel kord – varud on olemas alles ülemate üksuste käes.”
Kaitseväe juhataja ütles, et segadused on seotud väga paljuski paberimajandusega. “Seetõttu siin väita, panna nii-öelda asju konteksti, et me ei tea, kus raha on või raha on kadunud, siis ma ei luba seda kaitseväe suunal teha,” sõnas Merilo.
Riigikontrolör vastas, et sellisel juhul tuleb seda kindlustunnet luua.
Merilo rõhutas, et kaitseväes töötavad inimesed pole elukutselised raamatupidajad, kuid asutus tegeleb vastavate inimeste värbamisega.
Related Posts
