Venemaa tegevus Euroopas ei ole enam pelgalt hübriidsõda, vaid vastab juba relvastatud rünnaku kriteeriumidele, kirjutab Saksa väljaande Süddeutsche Zeitung Brüsseli korrespondent Hubert Wetzel oma arvamusloos.

Wetzel viitab augusti alguses Saksamaal toime pandud juhtumile, mil Leipzig-Halle lennujaamast leiti lõhkeainet kandev droon. Leiukoha läheduses paiknesid neli Ukraina transpordilennukit Antonov. Meediateadete kohaselt jõudsid Saksa ametivõimud järeldusele, et juhtumi taga olid Venemaa luureteenistused.

Droonid, mis on laetud lõhkeainega ja mõeldud tsiviillennujaamas asuva kaubalennuki õhkimiseks, ei kujuta endast enam palgatud käsilaste toimepandud sabotaaži, vaid pigem riigi korraldatud relvastatud rünnakut, kirjutab Wetzel.

Ja sihtmärgiks pole mitte suvaline riik, vaid NATO liikmesriik, lisab ta.

Wetzeli sõnul pole lihtne kindlaks teha, kas see kujutab endast NATO 5. artiklis määratletud relvastatud rünnakut – mis nõuaks NATO liikmesriikide sekkumist. See on omakorda poliitiline otsus, kirjutab Wetzel.

Wetzeli hinnangul peaks Saksamaa kantsler Friedrich Merz selgelt välja ütlema, milles Venemaa tegevus tegelikult seisneb: Vladimir Putin peab sõda Ukrainat abistavate riikide vastu. Samas on selge, et ükski NATO riik ei soovi sõda Venemaaga.

Wetzel väidab, et ainuüksi „hübriidsõjast” rääkimine jätab mulje, nagu oleks asi kuidagi „vähem tõsine”. Tõepoolest, seni on Merz nimetanud Leipzigi juhtumit just hübriidrünnakuks ja hübriidohuks.

Meedia teatel ei kavatse Merz ilmuda pressikonverentsile, kus Saksamaa välis- ja siseministrid arutavad Venemaa vastutust ebaõnnestunud lennujaamarünnaku eest, teatab Saksa väljaanne Spiegel.

Saksa väljaande Die Zeit andmetel on Saksamaa valitsus juhtumit iseloomustanud peamiselt kui „hübriidrünnaku stsenaariumi”, samas kui opositsioonipoliitikud on rääkinud „sõjalisest rünnakust” ja nõudnud otsustavat tegutsemist.

Väljaanne märgib, et see oli esimene kord Saksamaa kaasaja ajaloos, kui riik oli nii lähedal tegelikule rünnakule, kus lõhkeainetega täidetud droon ründas lennujaama. Asjaolu, et droon ei plahvatanud, oli väljaande andmetel tõenäoliselt lihtsalt juhus.

Loe allikast edasi