Homme on mul Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni istung Riigikontrolli värske auditi Kaitseministeeriumi teemal.
Pevkur väidab, et raha muudkui voolab peale.
Audit toob välja äärmiselt murettekitava olukorra. Tegemist ei ole mõne eksinud arve ega üksiku raamatupidamisveaga, vaid aastaid kestnud süsteemse korralagedusega miljarditesse eurodesse ulatuva riigivara arvestuses.
Kõige tõsisem on Riigikontrolli märkus valitsemisala 1,2 miljardi euro suuruse varude saldo kohta, kus audiitorid ei suutnud arvestuse puuduste tõttu kinnitada, millised varud, millises koguses ja millises väärtuses bilansis tegelikult kajastuvad või sealt põhjendamatult välja on jäänud.
Peaks olema elementaarne teada, mida maksumaksja raha eest osteti, kas kaup jõudis kohale, kus see asub ja palju maksab. Kaitsevaldkonnas pole see pelgalt raamatupidamise küsimus, vaid otsene osa riigi kaitsevõimest.
Auditis toodud näited muudavad pildi veelgi hullemaks. Kaitsevägi suurendas tagantjärele varude väärtust 99,7 miljoni euro võrra, kuid Riigikontrollile ei suudetud nõuetekohaste dokumentidega selgitada, millest see ligi saja miljoni eurone muudatus koosnes.
Samuti leiti üle 60 000 varaühiku ligi 300 miljoni euro väärtuses, mis olid Kaitseväe lattu jõudnud, kuid mida polnud õigel ajal arvele võetud. Puudusi esineb lepingute haldamises, nende täitmise jälgimises, kauba vastavuse ja kohalejõudmise kontrollimises ning vara arvelevõtmises.
Riigikontrolör Janar Holm rõhutab, et tegemist ei ole tehniliste puudustega. Selline süsteem annab asjatundmatusele või pahatahtlikkusele võimaluse riigi raha ja vara raiskamiseks või väärkasutamiseks.
Riigikontroll on juhtinud Kaitseministeeriumi valitsemisala puudustele tähelepanu juba mitu aastat. Sama kaua on antud lubadusi olukord korda teha, kuid Riigikontrolli tänane järeldus on vastupidine: kuhjunud probleemid võimenduvad järjest enam ning hõlmavad üha suuremaid summasid.
Kaitseminister Hanno Pevkuri kommentaar on, et midagi ei ole teha, kuna “raha voolab peale”.
Siin ei saa enam rääkida sisseelamisajast, ajutistest puudustest ega sellest, et reformid võtavad aega. Kui kontrolliasutus juhib samadele süsteemsetele probleemidele tähelepanu aasta-aastalt ning summad samal ajal kasvavad. Paratamatult tekib küsimus, kas olukorra parandamist on üldse piisavalt tõsiselt võetud?
Kaitseministeeriumi vastus on taas tuttav – kantsler Kaimo Kuusk tunnistab ka ise, et tehtu ei ole olnud piisav.
Aga mitu aastat ja auditit on vaja, enne kui tehtu lõpuks piisavaks muutub?
Riigikontroll soovitab radikaalseid samme: võtta varade ja varude arvestus Kaitseväelt ning Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuselt (RKIK) ajutiselt ära ning koondada see Kaitseministeeriumisse, kuni süsteem on korda tehtud. Samuti soovitatakse luua selge vastutusahel kuni konkreetsete ametikohtadeni.
Eraldi uurimist vajab RKIK-i lepingute küsimus. Riigikontroll leidis, et varustuse ja varude toetuse vahendamise lepingutega on võetud Eesti riigieelarvele rahalisi riske ja kohustusi, kuigi Kaitseministeerium oli Riigikogule esitatud eelarvematerjalides väitnud vastupidist.
Kogu asja muudab eriti tõsiseks Eesti kaitsekulude tohutu kasv. Rahvale öeldakse, et julgeoleku nimel tuleb rohkem panustada, ja maksumaksjalt küsitakse kaitseks miljardeid eurosid.
Praeguseks on jõutud olukorda, kus Riigikontroll ei räägi enam lihtsalt vigadest, vaid raha ja vara väärkasutamise suurenenud riskist.
Lõpuks tuleb küsida poliitilise vastutuse kohta. Hanno Pevkur
More on olnud kaitseminister alates 2022. aastast.
Pevkur võtku poliitiline vastutus ja astugu tagasi.
Evelin Poolamets,
EKRE Riigikogu saadik
Related Posts
