Ukraina on sõda „järkjärgult ja aeglaselt kaotamas”. Need sõnad ei pärine Kremli propagandistilt, vaid Ukraina enda esindajalt – hiljuti ametist vabastatud kaitseministrilt Mõhhailo Fjodorovilt –, kes ütles seda eelmisel nädalal uudisteagentuurile Reuters. Päevil pärast seda sünget ennustust on Venemaa oma rünnakuid Ukraina vastu intensiivistanud, viies need peaaegu apokalüptilisele tasemele.
Äärmiselt tõhusa käiguna loobus Kreml massilistest drooni- ja raketirünnakutest ning läks üle pidevatele, 60 tundi kestvatele pommitamislainetele – ainuüksi ühe päeva jooksul korraldati Kiievile üheksateist õhurünnakut –, mis kurnasid nii kaitsjaid kui ka vähendasid õhutõrjerakettide varusid, vahendab Telegraph.
Rünnak laskemoonalaole Kiievi eeslinnas Butšas – paigas, kus 2022. aasta aprillis pandi toime ühed sõja kurikuulsaimad veresaunad Ukraina tsiviilelanike kallal – nõudis vähemalt 38 tsiviilisiku elu, sealhulgas hukkus enamik ühe vanadekodu elanikest. Venemaa on pealinna ümbruses rünnanud ka toiduaineladusid, hüpermarketeid, postiterminale, raamatuladusid ja muid ettevõtteid. „Venemaa eesmärk on muuta Kiiev surnud linnaks,” ütleb Ukraina sõdur ja aktivist Sergei Sumlennõi.
Samal ajal kahandavad Venemaa ulatuslikud kättemaksu- ja karistusoperatsioonid nende Ukraina väidete kaalu, mille kohaselt pööratakse sõja käiku enda kasuks sügaval Venemaa territooriumil asuvate naftatöötlemistehaste ja logistikakeskuste pihta tehtud löökidega.
Ukraina kaugmaadroonid hävitasid põlengus hinnanguliselt 20 protsenti ettevõtte Wildberries – mis on Venemaa vaste Amazonile – ladudest. Ukraina põllumajandus- ja toiduministri Tarass Võssotski sõnul on aga Venemaa vasturünnakud hävitanud ligikaudu 90 protsenti Ukraina kaasaegsetest laopindadest. See järgnes varasematele Venemaa koondatud rünnakute lainetele Odessa ja teiste sadamate vastu, mis on pärssinud Ukraina võimekust eksportida meritsi teravilja ja muid põllumajandustooteid.
Samal ajal näib Kremli strateegia muuta Ukraina linnad elamiskõlbmatuks olevat saavutanud oma esimese kohutava edu. Augustis hävitasid Venemaa ballistilised raketid peamise elektrijaama, mis varustas Dnepri jõe suudmes asuvat ja rindejoone lähedal paiknevat Hersoni linna. Selle tagajärjel on kohalikud võimud hoiatanud allesjäänud elanikke vajadusest evakueeruda linna suurtelt aladelt, mida pole talvel võimalik kütta.
Ka Harkiv ja Zaporižja – linnad, mis asuvad vaid mõne kilomeetri kaugusel Vene vägede eesliinidest – kannatavad rünnakute all, mille hulka kuuluvad „lennukipommid, Shahed-droonid, FPV-droonid, fiiberoptilise kaabliga juhitavad droonid, Vampire-droonid, mitmikraketiheitjad Grad, kobarlaskemoon, suurtükituli ja diversioonirühmad. Kõik võimalik,” vahendab Poola ajakirjanik Piotr Kaszuwara.
Alates juunist on Ukraina tekitanud Venemaa majandusele tõsist, kuid mitte hävitavat kahju, kasutades selleks nii lihtsa tehnoloogiaga drooniparvi kui ka tiibrakette Flamingo. Peagi on oodata ka Ukraina enda toodetud ballistilist raketti. Eelmisel nädalal andis Briti peaminister Andy Burnham Kiievis Volodõmõr Zelenskile üle plaanid, mis võimaldavad kohapeal toota Briti-Prantsuse tiibrakette Storm Shadow.
Kuid NATO hiljutiste aruannete kohaselt kasvab Venemaa ründevõimekus palju kiiremini kui Ukraina oma. Õhust startivale Gerani droonile (Iraani Shahedi koopia) on paigaldatud reaktiivmootorid, mis kahekordistab selle ulatust ligi 1000 kilomeetrini ja kolmekordistab kiirust. Mõistes, et mass on olulisem kui täpsus, väidab Venemaa, et on valmis järgmisel aastal tootma 10 000 oma uut odavat Dan-T raketti, millel on sarnane lõhkepea ja ulatus kui Storm Shadowil, kuid mis maksab kuuendiku hinnast.
Veel üks odav ja tõhus uus Vene relv on õhust lastav tiibrakett Banderol – alates selle seeriatootmise algusest juuli lõpus on see muutnud Ukraina Musta mere ranniku kaubalaevade jaoks surmavaks keelutsooniks ja olnud Moskva Odessa-vastase kampaania esirinnas.
Lisaks on Kreml väidetavalt hankinud Põhja-Koreast suuri ballistilisi rakette ja töötanud välja näiliselt tõhusa Starlinki signaali segamise süsteemi Volna Kupol Garant, mis võib tõsiselt häirida Ukraina rindel asuvaid juhtimis- ja side-süsteeme.
Milline on Zelenski plaan takistada seda jõhkrat laviini murdmast tema riigi vastupanutahet? Endine kaitseminister Fjodorov ütleb, et Ukraina on „pöördepunktis, mis määrab meie tulevase käekäigu”, ning hoiatab, et Kiievil on võiduks vajalike otsuste tegemiseks aega vaid mõni kuu (kuigi Fjodorov ise on riigist lahkunud, asudes tööle Itaalia kaitseministri nõunikuna). Ka Poola peaminister Donald Tusk nendib, et „järgmised kuus kuud on otsustava tähtsusega… Ukraina vajab suuremat õhutoetust, mis on ülioluline ka meie julgeolekule”.
Zelenski on – osalise eduga – palunud tarnida Patrioti raketitõrjesüsteemi rakette. Kuid isegi tema enda staabiülem, endine sõjaväeluure juht kindral Kõrõlo Budanov tunnistas eelmisel nädalal, et mingit „imekiiret läbimurret” ei tule ja Venemaal on „endiselt märkimisväärsed reservid”. Kindral Budanov märkis samuti, et Ukraina peab mobiliseerima vähemalt 30 000 inimest kuus – mis on „miinimumarv, et säilitada olemasolevat” –, viidates sellega kaotustele, mis on tunduvalt suuremad kui ametlikult on tunnistatud.
Samal ajal kui Vene väed tungivad väidetavalt Slovjanski – ühe kahest Donbassis veel Ukraina kontrolli all olevast „kindluslinnast” – eeslinnadesse, jätkab Vladimir Putin oma agressiivset retoorikat. Nädalavahetusel rääkis Putin veidra loo sellest, kuidas mõõkvaalad ühinevad jääkarude ründamiseks – „mis selgitab, miks me oma erioperatsiooni läbi viime”. Kreml on ametlikult teatanud, et rahukõnelused on „pikal pausil”.
Selle asemel kavatseb Putin ilmselgelt kasutada kõiki oma ressursse Ukraina energia-, transpordi- ja logistikataristu hävitamiseks sel talvel, püüdes viimase pingutusega riiki põlvili suruda. Ukraina ja tema liitlaste väljakutse seisneb ressursside, tõrjerelvade ja vastulöökide koondamises, mis võimaldaksid riigil Kremli vallandatud kasvava tormi üle elada.
Related Posts
