
Kui seni piisas sülearvutist ja internetiühendusest, siis järgmine rikkuse laine võib sündida elektrijaamade, kiibitehaste, satelliitide ja hiiglaslike andmekeskuste ümber, leiab R2 tehnikakommentaris Kristjan Port.
Infotehnoloogia areng näitas, et heaolu saab kasvatada üha väiksema füüsilise taristuga. Sama protsess silus ettevõtlusmaastikul tossava korstnaga käitised ja asendas need industriaal-retro hõnguliste büroodega. Ühtlasi madaldusid riigipiirid ja kohalikuks tarbimiseks mõeldud teabetöötlust võis teha kasvõi teiselt poolt maakera.
Sellest võitsid mitmed väikesed riigid, kes olid väikesed nii oma gabariidilt kui ka sinna mitte mahtuva korraliku tööstuse puudumise tõttu. Seevastu võimsa infotööstuse võis püsti panna ka väikesesse majja. Väikestel ilmnes teinegi eelis. Nad ei kandnud suure taristuga tööstuste poliitilist taaka. Puudusid šokeerivate tagajärgedega suurettevõtete sulgemised ja kohalik poliitika järgis kiiresti iga uut IT-tuult püüdva ettevõtet. Nende näidete hulka kuulub ka Eesti.
Võib mõelda, et digitaalne revolutsioon dematerialiseeris majanduse väärtusahelad. Tehisintellekt võib selle aga üllatavalt uuesti rematerialiseerida: elustada rasketööstuse, aga uues vormis.
Meie enda riigi ülalpidamiskulud on umbes 21 miljard eurot. Kõike ei suuda oma teenituga katta ja puudu jääv umbes kaks miljardit eurot tuleb katta laenudega. Laenuloogika järgi peaksime koos laenuandjaga uskuma, et suudame olla tulevikus tublimad ja lisaks laenule ka intressid tagasi maksta. Sestap peaks juba praegu teadma, millele rajaneb loodetav kasvupotentsiaal. On see ootamatu revolutsioon põllumajanduses või suudame senisest rohkem kasvatada IT-valdkonna jõudlust? Millest tehakse järgmised miljardid?
Maailmast vihjeid otsides võib oletada, et sülearvuti ja vaikse töökoha kapitalipaigutusega programmeerimise teel toimuva andmetöötluse edendamise potentsiaal hakkab ammenduma. Taas on muutunud populaarsemaks tööstustaristu ehitus. Tärkavaks tootmisteguriks on aga arvutusvõimsus, sst ehisintellektil põhinev majandus vajab hiiglaslikke andmekeskusi.
Ent seekord kaasnevad uute rajatistega jõulised protestid. Erinevalt omaaegse vabriku ehitamisega toodud majandusliku kasvu optimismist nähakse seekord pinnast tasandavates ekskavaatorites töökaotust, elektri- ja veehinna tõusu ning keskkonna saastet. Isegi kui see ei pea alati paika, usaldab IT-ajastu inimene sageli rohkem sotsiaalmeediat kui tegelikkust. Eriti kui see aitab tuulutada rahutu elu kuhjatavat pahameelt. Pealegi möödus 30 aastat usus, et digitaalne õitseng ei vaja peaaegu mingit füüsilist taristut. Tehisintellekt sunnib vaateid muutma.
Eesti ettevõtjad püüavad suurte riikide suuri vastuseise ära kasutada, et rajada meie juurde mõned toekad andmekeskused. Neis toimuvate väärtuslike protsesside olemasolust loodetakse ka natuke strateegilise kaitse kasu, kui keegi tahaks meid rünnata. Probleemiks võivad osutuda meie majandusnäitajad.
Olgu toodud võrdlusena industrialist Elon Musk, kes lubas investeerida kosmosetranspordi ettevõtte SpaceX uue stardiplatvormi rajamiseks kuni 100 miljard dollarit. Tulevikus võiks sealt startida aastas tuhandeid kosmoserakette. Musk kavatseb raketitranspordi arendamisega massiliselt laiendada Starlinki satelliidivõrku ja luua orbitaalandmekeskusi.
Lisaks võimalikele isikuomadustele jõustab tema ambitsioone suvel börsile toodud SpaceX-i ligi kahe triljoni dollari suuruse turukapitali surve tagada raketitööstusest, sidesatelliitidest, andmekeskustest ja tehisintellektist koosneva ettevõtte edukus.
Väidetavalt kulus sobiva asukoha leidmisele seitse aastat. Kosmodroomi asukoha valikus kombineeruvad mitmed ebatavalised nõuded. Lisaks keskkonna mõjudele, näiteks tohutus koguses ohtliku raketikütuse tarnete ja käitlemise suutlikkust. Aastas tuhande raketi lennutamine eeldaks Eesti sõidukipargi seitsme aasta vedelkütuse mahus raketikütuse tarneid tehniliselt ohtlikule alale. Siit saame aimu, kui suuri tööstusrajatisi vajab järgmise põlve digitaalne majandus. See pole enam kehatu tarkvara. See on rasketööstus.
Võimalik, et tehisintellekt muudab viimase 30 aasta eduvalemit ja too muu hulgas kaasa tõsiseid geopoliitilisi väljakutseid. Kui seni piisas sülearvutist ja internetiühendusest, siis järgmine rikkuse laine võib sündida elektrijaamade, kiibitehaste, satelliitide ja hiiglaslike andmekeskuste ümber. Digitaalne majandus ei kao, vaid muutub taas füüsiliseks, sest uue rikkuse masinavärk ei mahu enam sülearvutisse.