Pärast mitut sakslaste lavastatud provokatsiooni ründasid Natsi-Saksamaa ja Slovakkia kell 04.40 Poolale kuuluvat Wieluni linna. Esimeses õhurünnakus hävis kolmveerand hoonetest ja suri ligi 1200 inimest. Viis minutit hiljem avas Saksa sõjalaev Schleswig-Holstein tule Danzigile, kell 8 ründasid maaväed ametlikult sõda kuulutamata Mokra küla.

Minister Ants Oidermaa esines kell 21.00 õhtul raadios erakorralise sõnavõtuga Saksamaa ja Poola vahel alanud sõja teemal. Ta rääkis, et Eesti on erapooletu, meid esialgu midagi ei ähvarda ja edasisele sündmuste käigule reageerib valitsus adekvaatselt.

Nagu kõigile teisest maailmasõjast räsitud riikide jaoks, oli sõda ka Eestile suur tragöödia, lisaks kaotas Eesti pooleks sajandiks oma iseseisvuse. Teise maailmasõja ajal oli Eesti traagiliselt kahe suurvõimu – Saksamaa ja NSV Liidu lahingutanner, eri riikide okupatsioonid vahetusid mitu korda. Aastatel 1940–1945 suri okupatsioonide ja teise maailmasõja ohvritena vähemalt 70 000 – 75 000 eestlast, kes moodustasid 6–7% Eesti sõjaeelsest elanikkonnast.

Eesti jaoks lõppes teine maailmasõda alles Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamisega 1991. aastal ja Vene vägede lahkumisega 1994. aastal.

Puhkes Beslani kooli pantvangikriis. See leidis aset Venemaal Põhja-Osseetias Inguššia piiri lähedal Beslani linnas 2004. aasta septembris.

Ebaselge päritoluga relvastatud võitlejad hõivasid 1. septembril 2004 koolimaja ning võtsid sadu õpilasi, lapsevanemaid ja õpetajaid pantvangi. 3. septembril ründasid hoonet Vene julgeolekujõud (Spetsnaz). Ametlikel andmetel sai surma 344 tsiviilisikut, neist 186 lapsed. Sadu inimesi sai haavata.

1. septembri sündmused Eestis:

1785 – Balti kubermangudes hakkas kehtima Venemaa linnaseadus.

1881 – avati Tallinna Peetri reaalkool.

1913 – asutati Eesti Kirjanduse Seltsi kodu-uurimise toimkond.

1912 – Tartus peeti kergejõustikuvõistlused, millest esimest korda Eestis võtsid osa ka naised.

1913 – maadleja Jaan Jaago võitis Peterburis maailmameistrivõistlused maadluses.

1937 – asutati Riigi Viljasalv.

1944 – Eesti omavalitsuse juhi otsusega suleti teatrid, varieteed, teatrikoolid, muusikakoolid ja kunstikoolid.

1947 – tegutsema hakkasid Tallinna õpetajate instituut ja Tartu õpetajate instituut.

1950 – uuel õppeaastal algas Eestis õppetöö 1170 üldhariduskoolis, 33 töölis- ja maanoortekoolis, 47 tehnikumis ja muus keskeriõppeasutuses ning 5 kõrgkoolis.

1952 – Tallinna õpetajate instituut korraldati ümber Tallinna pedagoogiliseks instituudiks.

1954 – peaaegu kõikides koolis (v.a keskkoolide lõpuklassides) hakati poisse ja tüdrukuid koos õpetama.

1956 – õppemaks kaotati üldhariduskoolide 8.–11. klassides, keskeriõppeasutustes ja kõrgkoolides.

1962 – keskkoolide õppekavasse tuli uus aine: ühiskonnaõpetus.

1963 – Eesti Raadios oli eetris esimene laste unejutt.

1964 – maa-asulates elavatele õpilastele maksti nüüdsest kinni sõit kooli ja koolist tagasi.

1964 – põllumajandusliku suunaga tehnikume ja nende baasmajandeid hakati ühendama sovhoostehnikumideks.

1970 – võimude käsul hakati üle minema üldise keskhariduse nõudele.

1975 – loodi Viljandi rajooni põllumajanduskoondis.

1980 – selle õppeaasta alustas tööd 539 üldhariduskooli (kokku 198 500 õpilasega), 48 õhtust üldhariduskooli, 25 kutsekeskkooli, 36 kutsekooli, 37 keskeriõppeasutust ja 6 kõrgkooli.

1988 – Tartu kaubamajas tabati Eesti esimeseks graffitikunstnikuks peetav Ülo Kiple.

1993 – Tallinna nelja linnarajooni asemel moodustati kaheksa linnaosa.

1993 – ristsõnade väljaandja AS Kuma käivitas Kuma Raadio, kui Paidest läks eetrisse esimene saatepäev.

1995 – tegutsema hakkas äriregister ja jõustus äriseadustik (võeti vastu 15.2.1995), mille kohaselt pidid kõik firmad end ümber registreerima hiljemalt 1. septembriks 1997.

1995 – Tartumaal Laeva vallas avati Soome piimatööstuskontserni Valio Oy ja ASi Tapila koostöös Laeva meierei.

1998 – alustas tegevust Eesti esimene internetivärav xxl.ee tegevust.

1998 – Tartus avati purskkaev ja skulptuur «Suudlevad tudengid».

2000 – liikluseeskirjades hakkas kehtima kord, mille kohaselt pidid kaheaastase kestusega esmaste juhilubade omanikud 12 kuu vältel enne juhilubade vahetamist saama lisakoolitust libedal teel ja pimedas sõitmiseks.

2012 – krediidiasutusena alustas Eestis tegevust Norra suurimasse finantsgruppi DNB Bank ASA kuuluv AS DNB Pank, DNB oli Eestis tegutsenud filiaalina alates 6.3.1006 (pärast ühinemist Nordea Pangaga 1.10.17 kannab pank ärinime Luminor Bank).

2018 – jõustus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus, mille kohaselt on eraõiguslikel juriidilistel isikutel kohustus avaldada äriregistri juures andmed oma ettevõtte tegelike kasusaajate kohta.

2022 – tegevust alustas Tallinna muusikakeskkooli, Georg Otsa nimelise Tallinna muusikakooli ja Tallinna balletikooli ühendamisega loodud Tallinna muusika- ja balletikool (MUBA).

Ja maailmas:

5598 eKr – Kreeka ilmaliku ajaarvamise algus.

5508 eKr – Maailma loomine Bütsantsi traditsiooni järgi. Konstantinoopoli tsiviilajaarvamise algus.

338 eKr – Chaironeia lahing, Makedoonia saavutas Kreeka aladel ülemvõimu.

69 – Jeruusalemm purustati (traditsiooniline daatum).

1804 – Karl Ludwig Harding avastas asteroid Juno.

1870 – Preisimaa võitis Sedani lahingus Prantsusmaad.

1914 – Cincinnati loomaaias suri viimane rändtuvi.

1923 – Tōkyōt ja Yokohamat laastas maavärin, põhjustades ligi 100 000 ohvrit.

1928 – Ahmed Zogu kuulutas Albaania kuningriigiks ja enda kuningaks.

1939 – Saksamaa kallaletungiga Poolale algas teine maailmasõda.

1969 – Liibüas toimus Mu‘ammar al-Qadhdhāfī juhtimisel riigipööre.

1983 – Nõukogude hävitaja tulistas Sahhalini saare lähedal alla Lõuna-Korea reisilennuki, surma said kõik 269 pardal viibinud inimest.

1986 – Vene Õigeusu Kiriku Leningradi ja Novgorodi metropoliidina alustas teenistust Tallinna ja Eesti metropoliit Aleksius.

1997 – Prantsuse politsei teatas, et printsess Diana autojuht oli kolme ohvriga lõppenud õnnetuse ajal keskmises joobes.

2004 – algas Beslani pantvangikriis, mis lõppes 344 inimese surmaga. Neist 186 olid lapsed.