Ei pea olema Einstein tabamaks, et ratast hoiab külili kukkumast pidev vänntamine. Einsteini pojale saadetud kirjast teab laiem avalikkus lauset: “Elu on nagu jalgrattasõit. Tasakaalu hoidmiseks pead pidevalt liikuma.”

Sestap võib algavat kooliaastat võtta kui korralist pedaaliringi. Ühise vajutusega paisatakse ühiskonda mööda progressi teed edasi. Teemakohaselt veelkord nõu saamiseks Einsteini poole vaadates olevat kuulus teadlane õpetanud, et rahvamassile järgnev inimene ei jõua tollest rahvahulgast kunagi kaugemale. Suurema tõenäosusega satub üksi kõndiv inimene sinna, kus pole keegi varem käinud.

Kooliaasta eel tõele au andes pole Einstein seda kunagi öelnud. Sõnum ise pole aga vale. Kuulsale intellektuaalile omistatuna lisab see sõnumile usalduse krediiti. Nõuab ju omaette kõndimine julgust ja ka julgustust.

Kooliski õpetatakse püsima teiste poolt tallatud ideede ja lahenduste rajal. Paraku järeldub sellest, et edukad lahendused sünnivad tänu neile, kes tabavad õigel hetkel suunda muuta. Sestap võiks kooli alguse eel testida, kas kooli konventsionaalne väntamine on piisav või peaks õpetama ka seda, kuidas keerata lenksu.

Bill Gates More püüdis suve lõpul avalikku tähelepanu suhteliselt suure pöördega. Microsofti asutaja juhtis 33 aastat ettevõtet konkurentide suhtes halastamatu kapitalistina. Seni on ta esinenud tehisintellekti rõõmsameelse pooldajana. Aastal 2010, kui ta  juhi ameti selja taha jättis, tõotas suveräänselt maailma rikkaim mees koos kuulsa investor Warren Buffettiga, et annetab oma raha heategevuslikel eesmärkidel. Ta lubas, et on  2045. aasta viimaseks päevaks annetanud heategevuseks 99 protsenti oma allesjäänud varandusest. Osa sellest jõuab ka haridusse. 

Miljardäri on peetud seni raudse haardega kapitalistiks, aga tema hiljutine avaldus võib meenutada hoopis midagi muud. Selle asemel, et lasta klassikalisel vabal kapitalismil leida ühiskonnale järgmine toimetulekulahendus, pakub ta valida reguleeritumat ja läbiräägitumat tee. Ta hoiatab inimkonda ees ootava ajaloo rahutuima aja eest. Miljardäri sõnul sõltub praegustest otsustest sõltub, kas maailm muutub õiglasemaks või käriseb lõhe rikaste ja vaeste vahel enneolematult suureks. Ta lisab lõpetuseks, et seni tehtu on ebapiisav.

Mehe mure tuleneb tehisintellekti mõjust,  midal paljud eksperdid tema hinnangu alahindavad. Kuigi ta on ise hea näide uue infotehnoloogia juurutamisega sündinud ultrarikkast ja mõjuvõimsast inimesest, püüab ta seekord väita, et ajaloo kopeerimise näide enam ei sobi. Olukord on põhimõtteliselt teistsugune. Eksivad need, kes väidavad, et uus aeg toob lihtsalt uut tööd.

Gates ei eita, et tekib uusi töökohti. Probleemina on loodavaid ameteid märksa vähem kui neid, mis suure tõenäosusega kaovad. Kool õpetab lahendama aga eilseid ülesandeid. Gates ärgitab küsima, kas homsed ülesanded sarnanevad eilsetega.

Omaette probleem on aeg, mida näitlikustab eelmise sajandi kolmekümnendate aastate suur majanduskriis. USA oli toona töötu iga neljas kodanik. Isegi pärast kõige sügavamast august taastumist oli järgmised kümme aastat iga seitsmes kuni kümnes ameeriklane töötu.

Tööpakkumine taastus alles siis, kui kogu maailm hakkas põhjalikult sõdima. Sõda on teadupärast innovatsiooni ja kiirete radikaalsete kokkulepete platvorm. . Sõda on teadupärast innovatsiooni ja kiirete radikaalsete kokkulepete platvorm. Ameeriklastel läks paremini kui eurooplastel, meie kaasa arvatud. Seega pole küsimus ainult selles, kas luuakse uusi palka maksvaid töökohti, vaid kui kaua suudavad inimesed hakkama saada, enne kui nad lähevad teineteisele kallale.

Ja kuidas see välja kukub? Kes on nõus olema ohver, isegi kui kunagi saabub hea aeg teistele? Kes elab üle aja, mil tulevik pole veel kohal? 

Gatesi üleskutse hoida inimesi tööl, et aeglustada töökohtade kaotuse tempot, võib mõnele kõladagi sotsialistliku mõttena. Vastasel juhul sünnib ühiskonnale talumatu kiiruse ja ulatusega töötute armee. Miljardärist filantroop hoiatas seetõttu, et inimesed muutuvad ohtlikumaks. 

Sedagi just tänu tehisintellektile, mis võimaldab ka väikese ettevalmistusega indiviidil tekitada ulatuslikku kahju. See kombineerub omakorda süveneva vaimse ja sotsiaalse vaegarenguga, kuna tehisintellekti rakendused hakkavad negatiivselt mõjutama laste arengut ning inimestevahelised suhted kannatavad. Gatesi sõnum pole sotsialistlik, vaid ta kardab, kas kapitalism suudab komistamata püsida muutuste tempos. 

Einstein õpetas, et tasakaalu hoidmiseks tuleb edasi liikuda. Bill Gates More hoiatab, et iga kord ei piisa ainult väntamisest. Tuleb õppida ka lenksu keerama ning teeolude muutudes tuleb seda vajadusel teha kiiresti. Ajaloos pole tehnoloogilised revolutsioonid haruldased. Seekordse võib haruldaseks teha kiirus.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates “Portaal”.