Kevadist aasa silmitsedes näeme sadu erinevaid lilli, mida tolmeldavad tuul, mesilased või liblikad. Tegelikult peidab see looduspilt endas omamoodi ajarännakut, mis ulatub geoloogilises ajaskalas miljonite aastate taha. Nimelt annab taime tolmeldamise viis aimdust, kas liik arenes välja Maa ajaloo kõige palavamate või hoopis külmemate kliimaperioodide jooksul.

Sellise seaduspära tegid kindlaks Eesti Maaülikooli, Tšehhi ja Prantsusmaa teadlased. Uurijad panid kokku Hollandi 1178 kodumaise õistaime ehk kogu sealse floora sugupuu ning kõrvutasid taimede põlvnemisaega muistsete temperatuuridega.

Geenipuud analüüsides tuli ilmsiks, et märkimisväärselt palju tekkis taimeliine juurde just planeedi kõige soojematel või hoopis kõige külmematel ajajärkudel. Vahepealsete, mõõdukate temperatuuridega ajastute taimi on säilinud märksa vähem. 

Kui uuringusse kaasati erinevad tolmeldamisviisid, joonistus välja veelgi teravam kontrast. Tuultolmlejad taimed pärinevad valdavalt kõige jahedamatest geoloogilistest perioodidest. Putuktolmlejate seas valitses aga suur mitmekesisus: liblikate tolmeldatavad taimed pärinevad äärmuslike ilmadega ajastutest, kimalaste ja herilaste lemmikud aga vahepealsete temperatuuridega aegadest. Kärbeste ja mardikate meelistaimed näitavad taas tugevamat seost jahedama minevikuga.

Loodusel on selleks eluspüsimisega seotud põhjus. Külmadel ajastutel, mil putukate aktiivsus märkimisväärselt langes, oli taimedel turvalisem loota õietolmu edasikandmisel tuulele või jahedust taluvatele kärbestele ja mardikatele. Liblikad vajavad aga lendamiseks ja toiduotsinguteks rohkelt soojust ning päikest. Seetõttu said nendega seotud taimed hoo sisse ka soojematel aegadel.

Teadlaste sõnul peegeldub see muistne pärand ka taimede tänapäevases elurütmis. Praegugi kipuvad kuumadel ajastutel tekkinud liigid õitsema suve kõige soojematel kuudel, samas kui jahedama minevikuga taimed teevad oma õied lahti pigem suve jahedamas pooles.

Uurijad kirjutavad oma tulemustest ajakirjas Ecology and Evolution.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.