
Saksamaa kantsler Friedrich Merz ütles, et parempopulistliku erakonna AfD võit pühapäeval toimuvatel Saksi-Anhalti kohalikel valimistel kahjustaks riigi idaosas asuvat liidumaad ja peletaks välisettevõtteid sinna investeerimast.
“Ma ei kujuta ette, et rahvusvahelised investorid osaleksid koos AfD liidumaa peaministriga uute tehaste ja ettevõtete nurgakivipanekul Saksi-Anhaltis,” ütles Merz intervjuus ARD ringhäälingule.
“See on aga Saksi-Anhalti valijate otsustada. Kui realiseerub meie praegune hirm, toob see liidumaale märkimisväärset kahju,” märkis Merz.
Hiljutiste arvamusküsitluste kohaselt juhib AfD ülekaalukalt, omades liidumaal 42-protsendilist toetust. Merzi juhitavate konservatiivsete kristlike demokraatide (CDU) toetus on samal ajal 22 protsenti.
Kui toetusprotsent püsib 6. septembri valimisteni samana, jääb AfD-l liidumaa parlamendis absoluutsest enamusest tõenäoliselt vaid napilt puudu. Valimiste lõpptulemus võib aga sõltuda sellest, kas väiksemad erakonnad ületavad parlamenti pääsemiseks vajaliku viieprotsendilise künnise.
Kuna kõik suuremad erakonnad on välistanud AfD-ga valitsuse moodustamise, võib ametis olev kristlikust demokraadist liidumaa peaminister Sven Schulze püüda luua oma koalitsiooni või moodustada teiste erakondadega sõlmitava koostööleppe toel vähemusvalitsuse.
Merz, kes on korduvalt välistanud koostöö nii AfD kui ka vasakpopulistliku erakonnaga Die Linke, ei soovinud öelda, milliseid samme CDU astub juhul, kui AfD ei saavuta absoluutset enamust.
“Hindame olukorda pärast valimistulemuste selgumist ning teeme kõik endast oleneva, et Saksi-Anhalt ei langeks radikaalide kätte,” lisas kantsler.
AfD võit liidumaa valimistel oleks Merzile valus hoop
Liidumaa valitsuse juhtimise ülevõtmine oleks AfD 13-aastase ajaloo suurim saavutus, mis tooks kaasa poliitilise šoki kogu Saksamaal ning annaks vähemalt sümboolse hoobi Merzile.
“Kui AfD valimised võidab ja valitsuse moodustab, tähendab see Saksamaal teatud mõttes tabu murdmist,” sõnas Berliini sotsiaalteaduste keskuse WZB politoloogiaprofessor Wolfgang Merkel.
Merzi paremtsentristlik Kristlik-Demokraatlik Liit (CDU) on valitsenud Saksi-Anhaltit alates 2002. aastast. Berliinist läänes asuv liidumaa kuulub riigi vähem jõukate piirkondade hulka ning seal elab Saksamaa 83,5 miljonist elanikust 2,1 miljonit.
Eelmise aasta parlamendivalimistel saavutas AfD 20,8-protsendilise toetusega äärmusparempoolse partei parima tulemuse pärast teist maailmasõda, tõustes Saksamaa suurimaks opositsioonierakonnaks.
Erakonna toetus oli tugevam kunagise sotsialismileeri idapoolsetel liidumaadel, sealhulgas Saksi-Anhaltis.
Kuna Merzi valitsusel on raske veenda valijaid oma võimes majandusele hoogu anda, on AfD toetus üleriigilistes küsitlustes kasvanud – partei lõikab kasu rahulolematusest ka muudes küsimustes peale oma põhilise meelisteema, milleks on sisserände piiramine.
Saksi-Anhaltis taotleb AfD absoluutset enamust. See murraks peavooluparteide püstitatud niinimetatud tulemüüri ehk keelu teha AfD-ga koostööd.
Erakonna kohaliku haru on Saksamaa sisejulgeolekuteenistus liigitanud paremäärmuslikuks rühmituseks, kuigi AfD lükkab äärmusluse süüdistused kategooriliselt tagasi.
AfD valimisloosung on “Kõik on võimalik”.
Erakond näeb Saksi-Anhaltis ajaloolist võimalust
“Meil on siin Saksi-Anhaltis ajalooline võimalus,” ütles erakonna liidumaa peaministrikandidaat Ulrich Siegmund uudisteagentuurile Associated Press Moeseri väikelinnas peetud valimisüritusel. “Me kirjutame siin ajalugu.”
Oma peamiste prioriteetidena nimetas Siegmund ebaseaduslikult riigis viibijate väljasaatmist, juba toimuvate väljasaatmise hoogustamist ja selliste stiimulite kaotamist, mille tõttu riiki tullakse ja selle sotsiaalsüsteemi ära kasutatakse.
Samuti soovib ta algatada pikema protsessi, et viia Saksi-Anhalt välja piirkondlikust avalik-õiguslikust ringhäälingust, viidates murele väidetava valeinfo levitamise pärast.
Saksamaa 16 liidumaal on laialdased volitused, näiteks julgeolekuküsimuste suunamisel ja haridussüsteemi korraldamisel.
Saksi-Anhaltis soovib AfD lubada koduõpet, mis on Saksamaal seni keelatud. Erakond lubab keelata koolidel ametlikult vikerkaarelipu heiskamise ning tagada, et mastis lehviks riigilipp.
Lisaks on partei vastu maksumaksja raha “jagamisele” Ukrainale ja kinnitab, et seisab Venemaa-vastaste sanktsioonide tühistamise eest, kuigi need küsimused ei kuulu liidumaade valitsuste pädevusse.
“Kellelgi ei tule siin karta, vastupidi,” lausus Siegmund. “Igale ausale inimesele Saksi-Anhaltis toob AfD juhitav valitsus vaid kasu.”