Ekspert on hoiatanud, et Venemaa võib NATO proovilepanekuks korraldada Balti riikide vastu „ulatusliku drooni- ja raketirünnaku”. Geopoliitikaanalüütik David DeBatto sõnul võib Moskva valida piiratud vastasseisu tee, et „näha, kuidas NATO – ja eelkõige Ameerika Ühendriigid
More – Balti riike toetab”.
Ta ütles telekanali TVP World saates „World News Tonight”: „Ja sellest lähtuvalt muutub ta veelgi agressiivsemaks.” DeBatto lisas, et sellise sammu kõige tõenäolisemad sihtmärgid oleksid Balti riigid – Läti, Leedu ja Eesti – ning rünnakus võidaks side ja õhukaitse häirimiseks kasutada rakette ja droone, vahendab Express.
See info tuleb pärast seda, kui CIA direktor John Ratcliffe tegi ootamatu visiidi Moskvasse, kuna USA luure oli tuvastanud Venemaa plaanid NATO proovile panekuks.
Väidetavalt manitses USA luurejuht Kremli ametnikke mitte eskaleerima konflikti alliansiga, pidades silmas eelkõige Eestit, Lätit ja Leedut. Teadete kohaselt hoiatas Ratcliffe Venemaad mis tahes sammude eest vastusena Ukraina sõjale.
Üks visiidiga kursis olev isik ütles väljaandele Politico, et kohtumise eesmärk oli eelkõige hoiatada Venemaad mis tahes eskaleerivate sammude eest Balti riikide suhtes.
Analüütikud rääkisid väljaandele Wall Street Journal, et Ratcliffe võis kohtuda Vladimir Putiniga, et hoiatada teda selliste sammude eest.
Väidetavalt palus ta visiidi käigus Ukrainal peatada rünnakud Venemaa vastu – see asjaolu tuli ilmsiks pärast seda, kui Moskva lennujaamas märgati USA õhujõudude transpordilennukit Boeing C-17A Globemaster III ja diplomaatilist autokolonni.
Samuti plaanib Leedu kaevata oma Kaliningradi ja Valgevene piirile 20 meetri laiused tankitõrjekraavid, nagu valitsus kolmapäeval kinnitas.
Leedu valitsus kiitis heaks muudatused kaitseotstarbeliste rajatiste plaanis, luues uue tõkestusvööndi, mis algab piirivalvepatrullraja servast ja ulatub Leedu territooriumile.
Relvajõudude määratud operatiivtsoonides võivad need ribad ulatuda 150 meetri laiuseni. Kaitseliinide ehitus on plaanis lõpetada 2028. aasta lõpuks ning see läheb maksma ligikaudu 50 miljonit eurot.
Kaitseministri asetäitja Tomas Mikelkevičius ütles, et meetmete eesmärk on Leedu maastikku ja insenertehnilisi tõkkeid võimalikult tõhusalt ära kasutada.
Ta märkis, et need „pidurdavad vajaduse korral vastase liikumist ja loovad meie relvajõududele soodsamad tegutsemistingimused”.
