Island hääletas sel nädalavahetusel toimunud rahvahääletusel Euroopa Liiduga liitumisläbirääkimiste taasalustamise vastu.
Tänase pühapäeva 30. augusti hommikul avaldatud Islandi rahvusringhäälingu RÚV andmed näitasid, et islandlased lükkasid tagasi valitsuse ettepaneku jätkata läbirääkimisi ühendusega: 52,8 protsenti hääletas vastu ja 47,2 protsenti poolt, mis tähendab ligikaudu 12 600 hääle suurust vahet.
Valimisaktiivsus oli selles 400 000 elanikuga riigis kõrge: see ulatus üle 60 protsendi Reykjavíkis, kus „jah”-seisukoht sai tugeva toetuse, ning üle 80 protsendi maapiirkondades, kus „ei”-seisukoht kogus enam kui 60 protsenti häältest.
„On uskumatu näha rahva jõudu üle kogu riigi,” ütles konservatiivse ja EL-iga liitumise vastu oleva Iseseisvuspartei parlamendiliige Guðlaugur Þór Þórðarson. „Tulemused on väga selged. Islandlased ei soovi, et Island liituks EL-iga,” sõnas Þórðarson, kes on varem töötanud ka välisministrina.
Prantsusmaa paremäärmuslaste liider Marine Le Pen märkis sotsiaalmeedias, et Islandi rahvas on meelde tuletanud ilmse tõe: EL-i liikmesus ei ole „iga Euroopa demokraatia loomulik siht”.
„Ajal, mil mõned survestavad liikuma suurema föderalismi ja suveräänsuse Euroopa Komisjonile loovutamise suunas, tuletab see hääletus meile meelde, et võimalik on ka teistsugune Euroopa – vabade ja suveräänsete rahvaste Euroopa, kus tehakse vabatahtlikku koostööd ühist huvi pakkuvates küsimustes,” kirjutas ta.
Briti erakonna Reform UK juht ja veendunud euroskeptik Nigel Farage kirjutas sotsiaalmeedias: „Õnnitlused Islandile iseseisvuse säilitamise poolt hääletamise puhul.”
Island alustas läbirääkimisi EL-iga liitumiseks 2009. aastal, vahetult pärast finantskriisi, mis oli riigi finantssektorit rängalt laastanud. Need läbirääkimised ei andnud märkimisväärseid tulemusi ja katkestati lõplikult 2015. aastal – üheks läbirääkimiste nurjumise põhjuseks olid vaidlused kalapüügikvootide üle.
Sotsiaaldemokraadist peaminister Kristrún Frostadóttir lubas pärast 2024. aasta lõpus võimule saamist korraldada rahvahääletuse. Ta väitis, et liiduga liitumine kaitseks Islandi majandust kahepoolsete tariifide eest, millega väikesel riigil oleks üksi raske toime tulla.
Riiki haarasid kuudepikkused ägedad vaidlused laupäevase rahvahääletuse üle ning avalik arvamus jagunes läbirääkimiste taasalustamise küsimuses peaaegu pooleks. Vastaste peamine mure on seotud kontrolliga selle väikese saareriigi ranniku lähedal asuvate kalarikaste vete üle, samas kui pooldajad rõhutavad euro kasutuselevõtuga kaasnevat suuremat valuutastabiilsust ja lähenemist Mandri-Euroopale ajal, mil president Donald Trump kehtestab liitlastele tariife ja ähvardab haarata kontrolli lähedalasuva Gröönimaa üle.
„Pole saladus, et olukord on viimase pooleteise aasta jooksul märgatavalt muutunud,” ütles Frostadóttir teledebatis vaid 48 tundi enne hääletust. „Näeme, kuidas Ameerika Ühendriigid
More kasutavad tariife kaubandusliku surve avaldamise vahendi ja relvana.”
Kriitikud, nagu konservatiivse Iseseisvuspartei juht Guðrún Hafsteinsdóttir leidsid, et riigile on kasulikum ajada omaenese poliitikat, jäädes samal ajal Euroopa Majanduspiirkonna liikmeks.
