---

Microsofti kaasasutaja Bill Gates hoiatas sel nädalal avaldatud mahukas essees, et maailm pole tehisintellekti kiire arenguga kaasnevateks murranguteks piisavalt valmis.

---

„Nii kaua kui ma mäletan, olen soovinud, et innovatsioon toimuks kiiremini. Tehisintellekti puhul on mu tunded keerulisemad,“ nentis Gates essees.

Gatesi hinnangul toob tehnoloogia kaasa enneolematult kiire ülemineku, mille sotsiaalsete ja majanduslike tagajärgedega tegelemiseks tuleb riikidel ja rahvusvahelistel organisatsioonidel kohe valmistuma hakata. Tema sõnul peaks maailma prioriteet olema leida viis, kuidas kaitsta inimesi, kes kaotavad oma elatise ja tunde, et nad juhivad oma tulevikku.

„Ühiskondliku võrdsuse seisukohalt saab tehisintellektist kas ajaloo suurim ebavõrdsuse vähendaja või rängim ebaõigluse allikas. See ülesanne on hiiglaslik. Isegi parimal juhul saab tehisintellekti ajastusse üleminekust inimkonna ajaloo üks tormilisemaid ajajärke,“ kirjutas ta. Tema sõnul peab inimkond leidma tee, kuidas rakendada tehisintellekti õiglasema maailma hüvanguks ning takistada rikaste ja vaeste vahelise lõhe kärisemist.

Ta toetaks tõenäoliselt üleilmset plaani tehisaru arengu aeglustamiseks, kuid ei pea sellise kokkuleppe sündi majandusliku ja geopoliitilise konkurentsi tõttu realistlikuks.

Gatesi hinnangul alahinnatakse tehisaru mõju osalt seetõttu, et seda võrreldakse ekslikult varasemate tehnoloogiliste revolutsioonidega. Kui personaalarvuti tulek nõudis tööharjumuste muutmiseks paarkümmend aastat, sest vajalik tarkvara tuli alles välja töötada, hinnad pidid langema ja inimesed pidid uued tööriistad oma protsessidesse integreerima, siis tehisintellekt töötab juba olemasolevates seadmetes ja suhtleb loomulikus keeles. „Me ei pea sellega kohanema, sest see suudab kohaneda meiega. See saab vaadata sama koolitusvideot, mida kasutatakse inimtöötajate väljaõppeks, ja õppida olemasolevate andmete alusel,“ märkis ta.

Töötuse mõju võib olla laastav

Kõige teravamalt tõstatas Gates töökohtade kadumise küsimuse. Erinevalt varasematest pööretest, näiteks üleminekust põllumajanduselt kontoritööle, mis kestis mitu põlvkonda ja lõi uusi intellektuaalset panust nõudvaid ameteid, kandub tehisaru mõju Gatesi hinnangul eri majandusharudesse umbes kümne aasta, mitte mitme põlvkonna jooksul.

Gates tõmbas paralleeli 1933. aasta suure depressiooniga, kui USA tööpuudus küündis 25%-ni. Tehisaru mõju ei pruugi tema sõnul viia sama suure tööpuuduseni, kuid selle mõju ei taandu majandustsükli pöördudes.

Gatesi hinnangul on mõju juba näha, sh esimeste seas võivad löögi alla sattuda alg- ja kesktaseme ametikohad müügis, klienditoes, tarkvaraarenduses ja juristide abitöös. Mõju ei piirdu tema sõnul siiski nende valdkondadega, vaid laieneb koos tehisaru võimega võtta üle üha keerukamaid ülesandeid.

Samuti prognoosib Gates, et kümnendi lõpuks hakkavad nutikad ja osavad robotid inimestega konkureerima ka mõnedes füüsilistes töödes, näiteks ehituses. Suur osa valdkonna tipptasemel arendusest toimub aga Hiinas. See võib käivitada ettevõtete vahel automatiseerimisvõidujooksu: kui üks ettevõte asendab osa inimtööst tehisaru ja robotitega ning saavutab sellega kulueelise, tekib konkurentidele surve sama teha.

Gates hoiatas ulatusliku tööpuuduse laiemate sotsiaalsete tagajärgede eest. „Kui kogukonnas on suur tööpuudus, võivad ahelreaktsioonid olla laiaulatuslikud. Uuringud näitavad, et osas USA piirkondades on tehaste sulgemine seotud opioidide üledoosidest tingitud surmade arvu kasvuga. Kujutage nüüd ette samasugust survet nii kontoritöötajatele kui ka füüsilise töö tegijatele üle kogu riigi,“ kirjutas ta, rõhutades, et kui oodata ajani, kui inimesed on juba töö kaotanud, siis on liiga hilja midagi muuta.

Elutähtis taristu muutub kaitsetumaks

Tööturu kõrval peab Gates kriitiliseks julgeolekuohtude kasvu. Gates märkis, et kõige targemad küberturvalisuse asjatundjad, keda ta teab, pelgavad järgmisi aastaid, sest ründajate võime kasvab kiiremini kui kaitsjate suutlikkus turvaauke lappida. Kuna sama tehisarumudel võib aidata ettevõttel leida parandamist vajava turvaaugu, kuid ka kurjategijal seda ära kasutada, muutuvad elutähtis taristu ja teenused – haiglatest ja finantsasutustest elektrivõrkudeni – järjest lihtsamini rünnatavaks.

„Isegi väga piiratud oskustega kurjategijad saavad rünnata ohvreid igal tasandil: üksikisikuid, ettevõtteid ja valitsusi,“ kirjutas Gates.

Sama loogika kehtib bioterrorismi puhul. Gates märkis, et tehisaru võimaldab küll elupäästvaid läbimurdeid ravimite ja vaktsiinide loomises, kuid ühtlasi hõlbustab uute surmavate haiguste kavandamist, sest kasulikke ja ohtlikke funktsioone on raske lahus hoida.

Pikemas vaates ei pruugi oht Gatesi hinnangul piirduda üksnes tehisaru kuritarvitavate inimestega. „Mudelid võivad hakata tegutsema meie huvide vastu ja me võime nende üle kontrolli kaotada,“ hoiatas ta.

Pelgab mõju laste arengule

Eraldi teemana käsitles Gates tehisintellekti mõju laste arengule, tuues näite oma nooruspõlvest Seattle’is. Ta meenutas, et tal polnud toona peale paari endasarnase poisi kuigi palju sõpru ning erinevate inimestega suhestuma õppimine nõudis temalt ränka vaeva ja ema suurt tuge – kogemust, millele ta toetub tänapäevani, 70-aastasena. Gates avaldas kahtlust, kas ta oleks seda vaeva näinud, kui tal olnuks võimalik suhelda tehisarukaaslasega. Kuna virtuaalne kaaslane räägib inimesega alati talle sobival viisil, ei tõuka teda mugavustsoonist välja, on alati kättesaadav ega saa kunagi pahaseks, võib see tekitada tugevat sõltuvust ja võtta noortelt võimaluse õppida tegelikest inimsuhetest.

Sotsiaalpsühholoog Jonathan Haidti mõttekäigule tuginedes võrdles Gates alati vastutulelikku tehisarukaaslast kaitstud kasvuhoonega, mis võib jätta lapse ilma pärissuhetega seotud vajalikest pingutustest ja õppetundidest ning süvendada ärevust.

„Me alles hakkame mõistma ohte, mida internet – eriti sotsiaalmeedia – võib noorte arengule kujutada. Näeme kompulsiivset kasutamist, uneprobleeme, küberkiusamist ja kokkupuudet kahjuliku sisuga. Tehisintellekt võib paljusid neist riskidest võimendada, muutes need veenvamaks ja raskemini välditavaks, ning me ei tohiks oodata veel ühe põlvkonna jagu, enne kui hakkame neid tõsiselt võtma.“

Hariduses tekitab Gatesile muret tehnika võimalik mõju kriitilisele mõtlemisele. Ta viitas esialgsele uuringule, milles tehisaru sagedasem kasutamine oli seotud nõrgema kriitilise mõtlemisega, eriti nooremate inimeste seas. „Iroonilisel kombel võib sama tööriist, mis võimaldab inimestel õppida rohkem kui kunagi varem, viia selleni, et paljud õpivad vähem,“ kirjutas ta. Gates lisas, et süvavõltsingute ja suunatud väärinfo ajastul on tõe valest eristamine elutähtis oskus.

Tehisaru võib tuua ka suurt kasu

Seniste riskide kõrval rõhutas Gates ka tehnoloogia suurt potentsiaali. Sageli öeldakse, et tehnoloogia lühiajalist mõju hinnatakse üle ja pikaajalist alahinnatakse, kuid tehisaru puhul näeb Gates teistsugust probleemi. Ühed keskenduvad üksnes võimalustele, teised ainult ohtudele. Maailm vajab tema sõnul korraga nii tõsist suhtumist võimalikesse kahjudesse kui ka põhjendatud optimismi tehnoloogia võimaluste suhtes.

Hoolimata riskidest kirjeldas Gates tehisintellekti suurt potentsiaali tervishoius, teaduses ja vaesuse vähendamises. Näiteks kasutab Viz.ai tehisaru meditsiiniliste ülesvõtete analüüsimiseks, et tuvastada insulte ja muid erakorralisi seisundeid ning aidata ravimeeskondadel tööd koordineerida. Ettevõtte lahendusi kasutatakse USA-s ligi 2000 haiglas.

Vaesemates riikides näeb ta kiiret mõju põllumajanduses, kus talunikel puudub sageli ligipääs usaldusväärsele ilmainfole või teadmistele seemnete, taimehaiguste ja pinnase parandamise kohta. Gatesi sõnul saavad väikese sissetulekuga riikide põllumehed tehisaru toel peagi paremat nõu ja prognoose kui praegused maailma rikkaimad farmerid ning see võimaldab saagikust märkimisväärselt kasvatada.

Gates tunnistas ka enda võimalikku kallutatust. Ta on teeninud suurema osa oma varast tehnoloogiasektoris ning tal on sellega endiselt sidemeid. Ühtlasi teeb tema juhitav üleilmse tervishoiu ja vaesuse vähendamisega tegelev Gatesi fond koostööd mitme suure tehisarufirmaga. Gatesi sõnul läheb tema investeeringutelt teenitav kasum aga fondi, mis kasutab seda ebavõrdsuse vähendamiseks.

Gates teatas eelmisel aastal, et tema heategevusfond kasutab 2045. aasta lõpuks oma ülejäänud vara heategevuseks ja lõpetab seejärel tegevuse. Järgmise 19 aasta jooksul kavatseb fond jagada laiali umbes 200 miljardit dollarit. Tehisaru peaks aitama fondil oma eesmärke saavutada, kiirendades muu hulgas uute vaktsiinide ja ravimite väljatöötamist ning toetades selle tööd tervishoius, põllumajanduses ja hariduses. Üks eesmärke on vähendada maailmas igal aastal surevate laste arvu poole võrra.

Mida teha?

Olukorra stabiliseerimiseks ja kriiside ennetamiseks pakkus Gates välja kolm keskset tegevussuunda.

Esmatähtsaks sammuks peab ta uue riikliku ja rahvusvahelise tehisaruraamistiku loomist. Gates võrdles seda USA valitsuse ulatusliku ümberkorraldusega pärast 11. septembri terrorirünnakuid, märkides, et tehisintellekti mõju ulatub riiklikust julgeolekust ja maksundusest hariduse ja keskkonnani.

Teiseks pakkus Gates välja mõtte jätta osa töid ja ülesandeid ühiskondliku kokkuleppe alusel ainult inimestele. Ta võrdles seda looduskaitsealadega, kuhu võiks küll ehitada hooneid ja teid, kuid ühiskonnas on kokkulepe, et seda ei tehta.

Isiklikuks näiteks tõi ta oma isa haiguse. „Minu isa suri Alzheimeri tõppe 2020. aastal. Haiguse hilises staadiumis hoolitsesid tema eest ööpäev ringi hooldajad, kes mõistsid teda ka siis, kui tal oli raske end väljendada. Selles hoolitsuses oli midagi asendamatult inimlikku. Ükski robot ei oleks suutnud ega tohtinud seda teha.“ Samuti leidis ta, et ehkki robot suudaks tehniliselt teatada patsiendile ravimatust haigusest, ei tohiks sellist ülesannet masinale delegeerida.

Samas möönis Gates, et inimestele rollide reserveerimine tõstatab keerulisi vastuseta küsimusi: kes otsustab, milliseid kriteeriume kasutatakse, kuidas takistada ettevõtteid reeglitest mööda hiilimast ning mis saab rahvusvahelisest kaubandusest, kui ühes riigis lubatakse toota robotitega ja teises mitte. Nende küsimuste avalik lahendamine peaks tema sõnul olema üleminekuplaani osa.

Kolmandaks kordas Gates oma varasemat ettepanekut maksustada roboteid ning tehisarumudelite töödeldavaid ühikuid ehk tokeneid. USA praegune maksusüsteem soosib tema sõnul inimeste masinatega asendamist, kuna töötaja palkamise korral tuleb tasuda tööjõumakse, samas kui roboti ostu saab kohe ärikuluna maha kanda. Selline maks aeglustaks üleminekut inimtööjõult automatiseerimisele ning tooks riigile tulu, mida saaks suunata ümberõppesse ja tugevamasse sotsiaalsesse turvavõrku.

Oma pöördumise lõpus kutsus Gates poliitikuid ja otsustajaid kiiresti tegutsema, rõhutades, et lahenduste kujundamist ei tohi jätta üksnes tehnoloogiaettevõtete kätesse. Arutellu tuleb kaasata laiemalt inimesed ja ühiskonnarühmad, kelle elu tehisaru põhjustatud muutused otseselt mõjutavad.

„Teil on võimalus tegutseda praegu, enne kui tööpuudus järsult suureneb, kogukonnad kannatavad ja avalik usaldus mureneb,“ kirjutas Gates. „See enneolematu tehnoloogia nõuab enneolematut üleilmset vastust. Kui saame sellega õigesti hakkama, võidab sellest tohutult kogu inimkond ja maailm muutub õiglasemaks.“

Allikas