Politico sõnul langeb piiriületuste järsk kasv kokku Kremli üha agressiivsemate värbamismeetmetega, reservistide kohta andmete kogumise laiendamisega ning rahvuskaardi volituste suurendamisega. Kõik see on tekitanud spekulatsioone, et uus mobilisatsioon võib olla peatselt tulemas, kommenteeris Politico.

Artiklit vahendanud The Kyiv Independent viitas Ukraina presidendi kantselei neljapäeva avaldatud teatele, et Venemaa plaanib aastatel 2026 ja 2027 mobiliseerida 600 000 inimest. Ukraina sõjaväeluure (HUR) andmetel kutsutaks neist 300 000 teenistusse juba tänavu ja veel 300 000 järgmisel aastal.

“Venemaa poliitiline juhtkond käsitleb täiendavat mobilisatsioonilainet vastusena agressorriigi initsiatiivi kaotamisele sõjas, rindel hukkunute ja haavatute arvu jätkuvale kasvule ning lepinguliste sõdurite värbamise olulisele aeglustumisele piirkondades,” teatas kantselei.

Venemaa inimõigusorganisatsiooni Ajateenija kool asutaja Aleksei Tabalov ütles Politicole, et tema organisatsioon on viimasel ajal saanud üha rohkem õigusabi taotlusi sõjaväekohustuslikus eas meestelt, eelkõige sõjaväereservi kuuluvatelt inimestelt.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles augusti alguses, et Ukraina luure eeldab, et Venemaa võib aasta lõpuks välja kuulutada kiire mobilisatsiooni, mille käigus kutsutaks teenistusse mitusada tuhat meest.

Selle nädala alguses ajakirjanikega rääkides ütles Zelenski, et Venemaa kavatseb pärast septembris toimuvaid Riigiduuma valimisi mobiliseerida umbes 300 000 inimest, kuid püüab vältida suuremate linnade elanike massilist mobiliseerimist, et vähendada avalikkuse pahameelt.

Zelenski sõnul täiendaksid uued mobiliseeritud olemasolevat rutiinset värbamist ning neid võidaks kasutada kas Venemaa pealetungi tugevdamiseks Donetski oblasti niinimetatud kindlusvööndi linnade vastu või uute rinnete avamiseks mujal, sealhulgas Ukraina põhjapiiril.

Gruusias on sellist piiriületuste hoogustumist varemgi nähtud. 2022. aasta septembris, kui Venemaa režiimi juht Vladimir Putin kuulutas välja osalise mobilisatsiooni, mille käigus kutsuti teenistusse umbes 300 000 meest, saabus Gruusiasse ühe nädala jooksul üle 100 000 venelase. Gruusia oli üks väheseid Venemaaga piirnevaid riike, mis lubas venelastel riiki viisavabalt siseneda.

Sellest ajast alates on Venemaa oma vägede täiendamiseks suuresti toetunud lepingulistele sõduritele, samal ajal järk-järgult laiendades ja arendades uusi viise värbamiseks. Nende hulka kuuluvad näiteks ülikoolitudengite sihipärane värbamine.

Kreml on mobilisatsioonikuulujutte juba kuid eitanud. Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles sel nädalal, et jutte uuest mobilisatsioonist levitavad Ukraina võimud eesmärgiga olukorda ideoloogiliselt destabiliseerida.

Medvedev: mobilisatsiooni ei kavandata

Venemaal ei ole kavas mobilisatsiooni korraldada, sest kaitseministeeriumiga lepinguid sõlmivatest inimestest piisab, ütles Venemaa Julgeolekunõukogu aseesimees, kunagine riigi president Dmitri Medvedev.

“Meie riigis ei ole mingeid mobilisatsiooniplaane. Meile piisab täielikult neist meie poistest, kes sõdivad, olles sõlminud lepingu, ning teevad seda vabatahtlikult, lähtudes oma patriootilistest veendumustest,” ütles ta oma sotsiaalmeediakontol avaldatud videosalvestises, kus vastas uue meedia festivali osalejate küsimustele.

Guardian: Venemaa kaotab iga kuu 6000 sõjaväelast rohkem kui värbab

Briti ajaleht The Guardian kirjutas reedel lääneriikide ametnikele viidates, et Venemaa kaotab iga kuu sõjas Ukraina vastu ligikaudu 6000 sõjaväelast rohkem, kui suudab värvata.

Märgitakse, et kuigi Moskva jätkab aktiivselt uute sõdurite värbamist – umbes 1000 inimest päevas –, ei ole isegi sellest viimase kahe kuu jooksul piisanud langenute ja haavatute asendamiseks.

“Meie hinnangul on praegu erinevus Venemaa kaotuste ja suutlikkuse vahel värvata umbes 6000 inimest kuus,” ütles üks lääne ametnik.

Lääne ametnikud leiavad, et edasine mobilisatsioon toob kaasa suuri riske nii poliitilises kui ka majanduslikus plaanis, märkides, et viimase sellise mobilisatsiooni ajal 2022. aasta sügisel lahkus riigist ligi miljon – sageli kõrgelt kvalifitseeritud – venelast, kellest tagasi pöördus alla poole.

Samuti on ebaselge, kas Venemaa sõjavägi suudaks vastu võtta mitusada tuhat uut värvatut, arvestades varustuse ja ohvitseride puudust.