Keelustamisele eelnenud augustiputši tagajärjel astus Mihhail Gorbatšov tagasi ja ülemnõukogu keelustas partei tegevuse. 1992. aasta 30. novembril kinnitas Venemaa ülemkohus otsuse kehtivust ja keelustas isegi partei taasasutamise. Lisaks tunnustati president Jeltsini More hinnangut, mille kohaselt ei olnud NLKP mitte poliitiline partei, vaid kuritegelik organisatsioon, mis oli Nõukogude Liitu diktaatorlikult valitsedes rikkunud selle konstitutsiooni.

Parteile lojaalsed aktivistid koondusid hiljem Venemaa kommunistlikku parteisse ja tegutsevad selle nime all tänaseni. Samas on NLKP järglase tiitlile pretendeerivaid poliitilisi organisatsioone Venemaal mitu.

29. augusti sündmused Eestis:

1346 – Taani kuningas Valdemar IV Atterdag müüs Harju- ja Virumaa koos Tallinnaga Saksa ordule. Samal aastal anti või müüdi see Saksa ordu Liivimaa harule haldamiseks.

1853 – asutati Tartu kõrgem linna tütarlastekool.

1917 – Tallinna töölismajas algas 1. septembrini kestnud VSDTP Põhja-Balti organisatsioonide II konverents. Enamlastel oli 7350 liiget, neist Tallinna organisatsioonis 2302 eestlast, 523 venelast ja 357 lätlast.

1920 – tõstja Alfred Neuland võitis Antwerpenis Eesti esimese olümpiakulla.

1921 – Eestist jõudis Moskvasse toiduaineid vedav rong, mis oli mõeldud Venemaa näljahädalistele.

1925 – Tartus algasid 31. augustini kestnud Vanemuise seltsi 60. aastapäeva üritused: pidulik aktus, kontsert, näitus, kanti ette mitu näidendit.

1926 – Võrus avati Friedrich Reinhold Kreutzwaldile pühendatud mälestussammas.

1932 – Johannes Jostmann valiti Narva-Jõesuu alevivanemaks.

1964 – avati Eesti Riiklik Vabaõhumuuseum.

1990 – saateid alustas Interliikumise raadiojaam Nadežda.

1991 – esimese välisriigi suursaatkonnana Eestis taasavati Tallinnas Rootsi saatkond.

1991 – Eesti Vabariigi ülemnõukogu võttis vastu otsuse Eestis asuvate liidulise ja liidulis-vabariikliku alluvusega ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide vara Eesti Vabariigi omandiks saamise kohta.

2008 – Võrus avati Kuperjanovi pataljoni uus kompleks, mis läks maksma 243 miljonit krooni. See oli kaitseministeeriumi tollal suurim ühekordne ehitushange.

2011 – Riigikogus toimunud Eesti presidendivalimistel osutus valituks Toomas Hendrik Ilves, kes kogus 73 häält. Vastaskandidaat Indrek Tarand sai 25 häält. 2 hääletusedelit olid kehtetud ja 1 märgistamata.

Ja maailmas:

70 – Roomlased vallutasid Jeruusalemma.

1526 – sultan Suleiman I andis ungarlastele hävitava löögi Mohácsi lahingus. Sündmus tähistab Ungari kuningriigi lõppu ning sajanditeks ka Ungari riikluse lõppu.

1533 – konkistadoorid hukkasid kägistusraudadega viimase inkade kuninga Atahualpa (Atawallpa).

1541 – türklased vallutasid Buda.

1632 – sündis inglise filosoof John Locke.

1756 – Friedrich Suur ründas Saksimaad, puhkes seitsmeaastane sõda.

1831 – Michael FaradayMichael Faraday (22. september 1791 – 25. august 1867) oli inglise füüsik ja keemik, kes arendas elektromagnetismi teooriat ja elektrokeemiat. More leiutas dünamo.

1885 – Gottlieb Daimler patenteeris esimese mootorratta.

1915 – sündis rootsi näitlejanna Ingrid Bergmann.

1919 – Punaarmee vallutas Pihkva.

1941 – Soome väed vabastasid Viiburi.

1944 – algas Slovakkia rahvuslik ülestõus.

1949 – NSV Liit katsetas Semipalatinski tuumapolügoonil esimest korda tuumarelva.

1958 – sündis Michael Jackson.

1966 – San Franciscos Candlestick Parki staadionil toimus ansambli The Beatles viimane avalik kontsert.

1973 – Iirimaa ranniku lähedal vajus Kanadas ehitatud sukeldusaparaat Pisces III lekke tõttu 480 meetri sügavusele, pardal olnud kaks meest päästeti neli päeva hiljem, kui neil oli jäänud hapnikku veel vaid 12 minutiks.

1982 – suri Ingrid Bergmann.

1991 – NSV Liidu ülemnõukogu keelustas NLKP tegevuse.

1992 – USAs Californias asutati meelelahutusettevõte, voogedastusteenust pakkuv ja seriaale tootev Netflix.

1995 – tehti ebaõnnestunud atentaat Gruusia juhile Eduard Ševardnadzele.