Kunstiakadeemia, Maaülikooli, Kunstikooli Pallas ja Tallinna Tehnikakõrgkooli tudengite ülesanne oli välja mõelda praktiline betoonelement, mida võiks viia tootmisse. Võidutöö autorid on kõrgema kunstikooli Pallas sisustustoote disaini tudengid.

“Me siiamaani taastume natuke ja üritame mõelda, et see kõik on päriselt. Võtab aega, et see jõuaks kohale,” ütles võidutöö üks autor Lill Kagadze.

“Ideetasime moodulitest väliköögi, mis tagab lihtsama transpordi, kergema kaalu, mugavama tootmise, sellega ka suurema turupotentsiaali,” lausus tema võistkonnakaaslane Villiam Sillanurm.

Betoonprindiga on Eestis tegeldud alles kümmekond aastat. Tallinna Tehnikakõrgkooli juhtivlektori Aivars Alti sõnul on prinditud betoonil aga nii esteetiliselt kui ka praktiliselt rohkelt potentsiaali.

“Tänu robotile on meil võimalik panna materjali sinna, kus seda on tarvis ja kuhu seda konstruktsioon nõuab. Nii et pikaajalises plaanis on meil läbi efektiivsete konstruktsioonide võimalik olla säästlikum konstruktsioonide rajamises,” lausus Alt.

Žüriiliikmete hinnangul võiks toota kõiki võistluse käigus valminud prototüüpe. Näiteks Maaülikooli võistkonna loodud piirdemoodulid pakuvad lõputult kombineerimise võimalusi.

“Nende elemente annab omavahel erinevalt kombineerida. Milline lõpptulemus võiks välja näha – see on miniversioon sellest, plastiga prinditud, aga annab päris hea ettekujutuse ja võib-olla mõnele disainerile või arhitektile annab kohe mõtte, mis võiks lendu minna,” ütles Saint-Gobain Weberi Eesti turundusdirektor Priit Pallum.

Võidutöö ühe mooduli printimiseks kulus umbes 1500 sekundit ja selle autorid olid tulemusega enam kui rahul.

“Väga rahul, näeb välja parem, kui ma arvasin. Komplikatsioonid, mida me kartsime, on lahendatud, neid ei ole. Asi on parem, kui me ootasime,” ütles Sillanurm.