Joller rõhutas, et tervishoiutöötajate tegelik palk ei sõltu üksnes tervisekassa rahastamisotsustest. „Lõplikult palgad sõltuvad sellest, mida kokku lepivad haiglate liit ja ametiühingud,“ ütles minister. Joller kinnitas, et kavandatavate kiirabimuudatuste eesmärk ei ole raha säästa, vaid kasutada olemasolevat ressurssi paremini.

Viimastel nädalatel on kõne all olnud muu hulgas võimalus kasutada seniste kolmeliikmeliste kiirabibrigaadide kõrval rohkem kaheliikmelisi brigaade. Jolleri sõnul kolmeliikmeliste brigaadide arvu vähendada ei plaanita. „Osades kohtades plaanitakse lisanduvad brigaadid teha kaheliikmelisena, aga need kokkulepped sünnivad kindlasti koos kiirabi valdkonna ekspertidega,“ ütles ta.

Muudatustega soovitakse parandada ka kiirabi andmepõhist juhtimist: jälgida täpsemalt brigaadide kohalejõudmise aega, abi kvaliteeti, töötajate koolitust ning brigaadide paiknemist.

Jolleri sõnul ei ole tervisekassa eelarve tasakaalustamise eesmärk tervishoiuteenuste kättesaadavuse vähendamine. „Me ei saa lubada tervishoius kindlasti seda, et inimesed ei pääseks enam arsti juurde või et see oleks raskem,“ ütles ta.

Tervisekassa on tema sõnul alustanud analüüsi, et hinnata, kui suur on Eestis tegelik rahuldamata arstiabi vajadus. Sarnast analüüsi tehti viimati umbes kaheksa aastat tagasi. Joller märkis samas, et iga tervisemure puhul pole tingimata vaja arstivisiiti ning senisest paremini tuleks kasutada ka õdesid, füsioterapeute ja teisi tervishoiuspetsialiste.

„Arsti juurde peab jõudma ikkagi inimene, kes vajab arsti, füsioterapeudi juurde inimene, kes vajab füsioterapeuti, ja nii edasi,“ ütles ta.

Raha ikkagi puudu

Arenguseire keskuse varasema analüüsi järgi kulutab Eesti tervishoiule Euroopa keskmisest vähem ning keskmise taseme saavutamiseks oleks vaja ligikaudu miljard eurot aastas juurde. Joller lükkas tagasi väite, nagu oleks ta tervishoidu lisaraha suunamise välistanud.