Saaremaal Lümandas on sellel nädalal käimas maailmas ainulaadne ja arhailine tööprotsess – lubja põletamine. Väidetavalt on see Eestis ainus koht, kus seda on järjepidevat vanade traditsioonidega tehtud viimased 130 aastat.
Reede õhtuks oli lubjaahju köetud järjest 56 tundi ja seda selleks, et lubjakivide temperatuuri hoida 1000 kraadi juures.
“Tuli ei tohi kuidagi ära kustuda. Siis on, nagu öeldakse, see ahjutäis sealsamuses. Juba vanad mehed ütlesid, et kui ahi on korra kustunud, siis uuesti ei tohi alustada. Ja see on vanade meeste tarkus,” lausus lubjapõletaja Priit Penu.
Kahe meetri pikkuseid halge kulub selle aja jooksul päris mitu hunnikut.
“Meil umbes iga tund kulub üks ruumimeeter puid. Nii et kui me kütame 56 tundi, siis 55–60 ruumimeetrit puid läheb,” ütles Penu.
Lümanda piirkonnas on lubjapõletuse traditsioonid pikad. Ainuüksi seal läheduses on kokku kolm kunagist lubjaahju. Ja sellise arhailise protsessi nägemine oma silmaga toob kohale alati uudistajaid.
“Oleme kuulnud, käisime kunagi, kui see tühi oli ja nüüd tulime vaatama, kuidas päriselt asi käib,” ütles Katre.
“See ahi on tehtud 1936. aastal, nii et 90 aastat on juba täpselt selles kohas põletatud lupja, aga siin piirkonnas 130 aastat järjepidevalt. Nii Eesti ajal, Vene tsaari ajal, Saksa okupatsiooni ajal, Nõukogude ajal ja ka nüüd Eesti ajal,” lausus Penu.
32 aastat sel lubja põletamisega tegelnud Penu näitas kiirkorras, kuidas saab kivist kvaliteetne lubivärv. Ahjust võetud kivile valab ta vett, see hakkab murenema ja veelgi vett lisades muutubki põletatud kivi kreemjaks lubjapastaks. Ja suurest katlast saab lubjavärvi koguseliselt rohkem, kui sinna kive on sisse pandud.
“Ühest ahjutäiest me saame pastat kuskil 35 tonni ja 35 tonnist me saame umbes 70 tonni värvi. Ja 70 tonni värviga võib ära värvida umbes 30 kirikut,” ütles Penu.
Kuidas saab aga lubjavärv konkureerida sadade sortide tänapäevaste keemiliste värvidega?
“Keskaegsed hooned kõik on tehtud lubja baasil ja nende restaureerimine peab käima ka lubjaga, muidu me rikume need hooned ära,” lausus Penu.
Kogu protsess kivist lubjavärvini võtab aega kuu: nädal lõhutakse kive ja täidetakse ahju, teisel nädalal köetakse ahju ja siis seda jahutatakse. Kolmandal nädalal lagundatakse kivid veega lubjapastaks ja neljandal nädalal tegeldakse juba lubjavärvi pakendamisega
