Oluline Venemaa-Ukraina sõjas reedel, 28. augustil kell 20.34:
– Ukraina ründas Venemaa üht suurimat naftakäitist Jaroslavlis;
– Venemaa ründas Nova Pošta ladusid ja tootmisobjekte Kiievi oblastis;
– Venemaa tegi Kiievile rekordpika õhurünnaku;
– Ukraina majanduskasv pidurdub Venemaa õhurünnakute jätkudes;
– Hersoni võimud kutsusid elanikke linnast lahkuma;
– Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1630 sõdurit.
Ukraina ründas Venemaa üht suurimat naftakäitist Jaroslavlis
Ukraina korraldas ööl vastu reedet õhurünnaku Venemaal Jaroslavli oblastis asuvale naftatöötlemistehasele, mis on riigi üks suurimaid. Aasta algusest juba kaheksandas rünnakus samale käitisele sai Vene võimude teatel üks inimene surma ja 27 vigastada.
Ühismeediakanali Astra analüüsitud pealtnägijate fotode ja videote põhjal sai tabamuse ning süttis naftatöötlemistehas Jaroslavnefteorgsintez (Slavneft–JANOS), teatas väljaanne The Moscow Times. Tegemist on ühe Venemaa suurima naftatöötlemistehasega, mille võimsus on kuni 15 miljonit tonni naftat aastas.
Yaroslavl Refinery is on big fire.
Refinery in the Russian city of #Yaroslavl is one of the largest in the country. The #Slavneft #YANOS refinery, located about 250 kilometers (150 miles) northeast of #Moscow and roughly 700 kilometers (435 miles) from #Ukraine ‘s border,… pic.twitter.com/smT08WPDxB
— Martin Kuban (@MartinKuban) August 28, 2026
Tehas toodab Euro-5 standardile vastavat bensiini ja diislikütust, lennukikütust ning laias valikus õlisid, bituumenit, veeldatud gaasi ja kütteõli. Tehas kuulub ettevõttele ettevõttele Slavneft, mida kontrollivad võrdsetes osades Gazprom ja Rosneft.
Enne seda oli Ukraina rünnanud sama naftatöötlemistehast aasta algusest saadik seitse korda: 6. augustil, 16. juulil, 6. juulil, 22. mail, 8. mail, 26. aprillil ja 28. märtsil.
Pärast rünnakut suleti Jaroslavli linnas osa Moskva-suunalistest väljasõiduteedest, muudeti ühistranspordi marsruute ning suleti mitu lasteaeda, teatas oblasti kuberner Mihhail Jevrajev. Ta ei täpsustanud, millised objektid said kahjustada.
Hiljem teatas ta, et droonirünnakus hukkus üks inimene ning tabamuse saanud linnadevahelises bussis sai vigastada 10 inimest ning veel 17 inimest said rünnakutes erineva raskusastmega vigastusi. Kuberneri sõnul hävitati oblastis kokku 67 drooni.
Rünnakut kinnitas ka Ukraina relvajõudude peastaap.
Ukraina relvajõud jätkavad Venemaa naftatöötlemistehaste regulaarset ründamist. 26. augustil ründasid droonid Lukoili suurimat tehast, mis asub Nižni Novgorodi oblastis Kstovos. Tehas on Venemaal üldiselt tootmisvõimsuselt neljandal ja bensiini roormismahu poolest teisel kohal. See suudab töödelda umbes 15 miljonit tonni naftat aastas ning toota viis miljonit tonni bensiini. Tehas varustab kütusega muu hulgas Moskva piirkonda.
25. augustil peatas droonirünnaku järel töö Novošahtinski naftatöötlemistehas, teatas Rostovi oblasti kuberner Juri Sljusar. Ettevõte kuulub Venemaa lõunaosa suurimate naftatöötlemistehaste hulka ning on ainus omataoline Rostovi oblastis.
Varem olid naftatöötlemise peatanud veel viis ettevõtet: Lukoili tehas Permnefteorgsintez (PermNOS), ettevõtte Froteinvesti Orsknefteorgsintez (OrskNOS), Siburi ZapSibNeftekhim, Rosnefti Saraatovi naftatöötlemistehas ning Lukoili Volgogradi tehas.
Kokku on Ukraina droonid alates 2026. aasta algusest rünnanud Venemaa naftatöötlemistehaseid enam kui 70 korral ning viinud rivist välja mitukümmend tehast. Selle tulemusena on Venemaa naftatöötlemise maht langenud madalaimale tasemele alates 2002. aastast, mis on tekitanud riigis kütusekriisi.
Zelenski: Ukraina eesmärk on toota 1000 pikamaadrooni päevas
Ukraina plaanib suurendada pikamaadroonide tootmist 1000 ühikuni päevas, et vastata Venemaa rünnakutele.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski tegi ülemjuhatuse viimasel kohtumisel Ukraina kaitsetööstuskompleksile ülesandeks hüppeliselt kasvatada pikamaadroonide tootmist.
“Eesmärk on 1000 drooni päevas Venemaa-vastasteks rünnakuteks. Praegu on meie pikamaalöökide keskmine arv üle 300, kuid seda on vaja suurendada. Meil on väga konkreetne siht ja me saavutame selle,” rõhutas Zelenski.
Zelenski: Venemaa plaanib suurendada ballistiliste rakettide tootmist
Ukraina käsutuses on ajakohastatud luureandmed, mille kohaselt kavatseb Venemaa suurendada ballistiliste rakettide tootmist, teatas president Volodõmõr Zelenski.
Riigipea rõhutas, et Ukraina astub Kremli plaanidele vastu ning vajab selleks rahvusvaheliselt ühtset sanktsioonide toetust.
Zelenski sõnul on agressorriigi raketiprogrammi pidurdamiseks hädavajalik täielikult blokeerida välismaiste komponentide, seadmete ja tööpinkide tarned Venemaale.
“See on ka meie partnerite vastutus: ilma välismaiste komponentideta ei suuda venelased oma raketiprogrammi ellu viia,” ütles president.
Oht on muutunud käegakatsutavamaks, kuna Venemaa relvajõud on alustanud Kiievi ründamist täiustatud ballistiliste rakettidega Iskander-1000. Tänu suuremale mootorile ja modifitseeritud kanderaketile on see relvasüsteem võimeline tabama sihtmärke senisest palju suuremalt vahemaalt.
Samal ajal seisab Ukraina silmitsi tõsiste väljakutsetega õhukaitses. Ukraina õhujõudude pressiesindaja Juri Ihnat nentis, et riigil on puudus tõrjerakettidest – seda mitte ainult Patriot-süsteemide, vaid ka teiste maapealsete ja õhuplatvormide jaoks.
Venemaa ründas Nova Pošta ladusid ja tootmisobjekte Kiievi oblastis
Vene relvajõudude üksused ründasid ööl vastu reedet Ukraina postiettevõtte Nova Pošta ladusid Kiievi oblastis Bilhorodskõis ja kahjustasid lähedalasuvaid tootmisobjekte Svjatopetrivskes, vahendas portaal Unian Bilhorodskõi valla vallavanema Anton Ovsijenko teadet.
“Teave ohvrite ja vigastatute kohta on veel täpsustamisel. Hetkel viibin sündmuskohal. Kõik teenistused on samuti kohal – riikliku hädaolukordade teenistuse üksused, kohaliku tuletõrjekomando meeskond, politsei ja valla kommunaalteenistused. Öise rünnaku tagajärgede likvideerimine jätkub,” kirjutas ta.
Ovsijenko sõnul kasutab Venemaa armee kordusrünnakute taktikat, sest peaaegu tund aega pärast esimest tabamust, juba tulekahju kustutamise ajal, tabasid seda kohta veel kaks lööki. Päästjad jõudsid varjuda ohutumasse kohta.
“Praegu on kohapeal palju suitsu. Palun Svjatopetrivske ja selle lähiümbruse elanikel sulgeda aknad ning võimalusel jätta ilma vajaduseta tänavale minemast. Samuti teave autojuhtidele. Täna, 28. augustil, piiratakse ajutiselt liiklust osal Kievski tänavast Bojarka linna suunas,” lisas Ovsijenko.
Unian kirjutas varem, et venelased ründasid neljapäeval taas logistikakeskusi. Kannatada said eelkõige kaubandusettevõtete Fora, Comfy, Dom igrušek ja Roshen objektid. Dom igrušeki (e.k. mänguasjade maja) teatel hävis Venemaa rünnaku tagajärjel nende jaotuskeskus, kus hoiti märkimisväärset osa mänguasjadest. Sellest kesklaost saadeti kaubad poodidesse üle kogu Ukraina.
Samuti ründas Venemaa kaubanduskeskust Harkivis, kus hukkus 40-aastane mees ja veel neli inimest sai vigastusi.
Selles rünnakus kasutas Vene armee drooni Geran-4 Siker, millel on mesh-modem, mida kasutatakse droonide juhtimiseks reaalajas.
Venemaa tegi Kiievile rekordpika õhurünnaku
Kiievis registreeriti neljapäeva, 27. augusti jooksul 13 õhuhäiret, mis on Ukraina pealinna ühe päeva jooksul tabanud Vene õhurünnakute rekord alates Venemaa täiemahulise sissetungi algusest 2022. aasta veebruaris. Plahvatused jätkusid ka ööl vastu reedet.
Ukraina välisministeeriumi andmetel veetis Kiiev päeva jooksul õhuhäirete all kokku 872 minutit ehk peaaegu 15 tundi. Eelmine rekord püstitati 1. märtsil 2022. aastal, mil Kiievis kuulutati ühe päeva jooksul välja 12 õhuhäiret.
Kohalike ametnike sõnul sai Venemaa reaktiivdroonide, ballistiliste ja tiibrakettide rünnakulaine käigus vigastada vähemalt neli inimest.
Õhuhäired jätkusid vahetult pärast südaööd, kui kella 00.30 paiku kohaliku aja järgi oli Kiievis taas kuulda plahvatusi, vahendasid kohapeal viibivad väljaande Kyiv Independent ajakirjanikud. Viimase rünnaku tagajärgede kohta esialgu teave puudub.
“Rindejoonele lähemal asuvate piirkondade jaoks on isegi pikemad häired igapäevane reaalsus,” märkis välisministeerium. “Kuid see, mida Kiiev koges neljapäeval, näitab veel üht viisi, kuidas Venemaa kasutab oma relvi tsiviilelu häirimiseks. Korduvad droonilöögid, mis hoiavad miljonilinna terve päeva ohu all,” lisati avalduses.
Ministeeriumi andmetel kõlasid sireenid terve päeva, kuna Venemaa saatis droone Kiievi suunas teele väikeste rühmadena, häirides nii tööd, avalikke teenuseid, transporti ja ka igapäevaelu.
“Kahjustustest teatati kahes koolis Podili ja Ševtšenko rajoonis, samuti puhkes tulekahju kesklinnas asuva Valeri Lobanovskõi staadioni lähedal. Droon kukkus ka kesklinna lõunaosas Holosijivi rajoonis asuvale peateele ning õhtul sai Podili rajoonis kahjustada neljakorruseline kortermaja,” täpsustas Kiievi linna sõjaväeadministratsioon.
Kiievi kaitsevõimekust on koormanud Patriot-püüdurrakettide puudus, mida Ukraina kasutab Venemaa ballistiliste rakettide tõrjumiseks.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles hiljuti, et Ukrainal said ühe suurema pealinna vastu suunatud rünnaku ajal püüdurraketid otsa ja kordas üleskutseid liitlastele tarnete kiirendamiseks.
Ukraina majanduskasv pidurdub Venemaa õhurünnakute jätkudes
Kuna Venemaa jätkab enneolematut rünnakutekampaaniat Ukraina ettevõtete vastu, siis on Ukraina majandusministeerium langetanud riigi tänavuse majanduskasvu prognoosi 1,3 protsendilt 0,5 protsendile, edastasid neljapäeval ajaleht Kyiv Independent ja uudisteagentuur Interfax-Ukraina.
Moskva on muu hulgas võtnud sihikule sellised võtmetähtsusega majandusharud nagu terasetootmine, e-kaubandus ja sadamad.
Majandusminister Oleksandr Kravtšenko ütles neljapäeval Kiievis korraldatud üritusel esinedes, et Venemaa rünnakud energia- ja logistikataristule, samuti sadamate blokaad Mustal merel ehk Ukraina peamisel ekspordimarsruudil on pärssinud riigi sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasvu.
Kuna Venemaa ründab Odessa sadamaid ja Ukraina vetes viibivaid tsiviilaluseid, siis väldivad laevad Ukrainat. Seetõttu ei saa Ukraina meritsi eksportida oma kaupu, sealhulgas põllumajandustooteid, mis moodustasid eelmisel aastal 17 protsenti riigi sisemajanduse kogutoodangust.
“Põllumehed riskivad ekspordi puudumise tõttu tulu kaotamisega. Samas kui tulevase saagi külvipind võib väheneda 5–7 miljoni hektari võrra,” märkis põllumajandusminister Tarass Võssotskõi.
Põllumajandussektorit vee peal hoidmiseks toetab ÜRO Ukrainat spetsiaalsete rahaliste tugimeetmetega väikestele ja keskmise suurusega põllumeestele, kellel puudub lihtne juurdepääs pangalaenudele.
Samal ajal aitab ÜRO põllumehi ladustamisvõimalustega, et koristatud saak ei rikneks. See hõlmab 10 000 säilituskotti ja kokkupandavaid laomooduleid, mis tarnitakse lähitulevikus.
“Meie arvutuste kohaselt võib mahupuudujääk ulatuda sel sügisel 11 miljoni tonnini ning rahastamisvajadus selles valdkonnas on 44 miljonit dollarit,” teatas põllumajandusministeerium.
Samal ajal kannatab ka Ukraina metallurgiatööstus ja seda mitte ainult blokeeritud sadamate, vaid ka jätkuvate õhurünnakute tõttu.
Terasegigandile Metinvest kuuluvat Zaporižstali terasetehast tabasid neljapäeva öösel mitmed Venemaa ballistilised raketid, vaid nädalaid pärast seda, kui eelmine rünnak tabas täpselt samu sihtmärke ehk tehase kõrgahjutsehhi ning energia- ja transporditaristut.
“Kahenädalane rünnakulaine on oma tagajärgedelt enneolematu. Tsiviilettevõte ei jõudnud 11. augusti löögist toibuda ja seda korrati 27. augustil uuesti,” kirjutas Metinvest avalduses.
Ukraina terasesektor polnud neljapäeval ainus sihtmärk. Venemaa tulistas rakette ja droone jaemüüjate ning supermarketite pihta üle riigi toimunud rünnakutelaines, mis kestis terve päeva.
Harkivis tabas droon Epicentri hüpermarketit. Samal ajal kui massilised kombineeritud rünnakud Kiievi oblastis hävitasid laod, mida kasutasid supermarketite ketid Fora ja Kolo. Tabamuse said mitmed jaotuskeskused, mis kuulusid ettevõttele House of Toys, kodu- ja elektroonikakaupade kauplusele Comfy ning sooduskauplusele Avrora. Samuti sai pihta endisele presidendile Petro Porošenkole kuuluva kondiitriketi Rošen ladu.
Teadaolevalt ükski töötaja vigastada ei saanud ja ettevõtted jätkavad tegutsemist, kuigi mitmed on hoiatanud kliente tarnete võimalike viivituste eest.
Venemaa ründas sarnaselt mitmeid jaotuskeskusi ka augusti alguses põhjustades supermarketites nädalaid kestnud toidupuuduse. Praegu ei ole supermarketid toidukriisi eest aga hoiatanud, kuna lähevad üle hajutatud ladustamisele, et leevendada tulevaste rünnakute mõju.
Ohvriteks ei ole ainult Ukraina ettevõtted. Kiievit kolmapäeval külastades palus USA demokraadist senaator Richard Blumenthal Ameerika ettevõtetel rohkem USA presidendi Donald Trumpi poole pöörduda, et ta avaldaks Venemaale survet, kuna pool Ukrainas tegutsevatest USA ettevõtetest on saanud droonide või rakettide tõttu kannatada.
“Kuigi suvi ei ole Ukrainas veel päris läbi saanud, siis pole see takistanud Venemaal riigi energiarajatisi pommitamast. Neljapäeva öösel hävitasid Venemaa liugpommid kõik Hersoni soojuselektrijaama seadmed,” teatas riiklik energiahiid Naftogaz.
Majandusminister Kravtšenko hoiatas, et eelseisev talv tuleb raske. Ukraina SKP langes aasta esimese nelja kuuga energiataristule antud löökide tõttu 0,6 protsenti.
“Ukrainlased peaksid olema valmis halvimateks stsenaariumiteks,” rõhutas minister.
Hersoni võimud kutsusid elanikke linnast lahkuma
Hersoni oblasti võimud kutsusid Hersoni linna elanikke neljapäeval üles sealt lahkuma seoses intensiivistuvate Venemaa rünnakutega, mis ähvardavad pikemaks ajaks katkestada elektri- ja küttevarustuse.
“Pöördun taas Hersoni elanike, eriti lastega perede ja eakate poole, et kui teil on see võimalus, siis palun lahkuge,” kirjutas oblasti kuberner Oleksandr Prokudin suhtlusvõrgustikus Telegram.
Prokudini hinnangul on Hersonis äärmiselt keeruline julgeolekuolukord.
Enne Venemaa sissetungi algust 2022. aasta veebruaris oli linnas ligikaudu 280 000 elanikku.
“Vaenlane intensiivistab iga päev rünnakuid piirkonna kriitilise taristu vastu. Eile öösel ründasid Vene väed taas liugpommidega Hersoni kaugküttejaama ja rajatis sai väga tõsiselt kahjustada,” rääkis kuberner.
“Herson võib Prokudini hinnangul jääda ilma elektri või kütteta mitte tundideks või päevadeks, vaid pikemaks ajaks. Praegu ei ole meie riigi üheski piirkonnas võimalik seda tüüpi droone ega lennukipomme hävitada,” jätkas ametnik.
Venemaa ja Ukraina on juba mitu kuud hoogustanud oma kauglööke ja võtnud üha enam sihikule tsiviiltaristu, mille seas logistikalaod ning nafta- ja sadamarajatised. Selle tagajärjel kasvab ühtlasi tsiviilohvrite arv.
Eelmisel talvel andis Vene armee korduvalt lööke Ukraina elektrijaamade pihta, mis paiskas miljonid inimesed külma ja pimedusse.
Herson oli Venemaa kontrolli all 2022. aasta märtsist novembrini. Nüüd asuvad Vene väed linna piirava Dnipro jõe teisel kaldal ja tulistavad linna regulaarselt.
Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1630 sõdurit
Ukraina relvajõudude reedel esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
– elavjõud umbes 1 483 780 (+1630);
– tankid 12 307 (+3);
– jalaväe lahingumasinad 25 237 (+0);
– suurtükisüsteemid 48 749 (+55);
– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 2067 (+2)
– õhutõrjesüsteemid 1593 (+3);
– lennukid 440 (+0) ;
– kopterid 354 (+0);
– maapealsed droonisüsteemid 2420 (+16);
– operatiivtaktikalised droonid 485 024 (+1657);
– tiibraketid 5060 (+8);
– laevad/kaatrid 35 (+0);
– allveelaevad 2 (+0);
– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 140 741 (+493);
– eritehnika 4604 (+2).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.
