Vöötohatis on väga valulik nahalööve, mis tekib, kui lapsepõlves põetud tuulerõugeviirus end närvilõpmetes uuesti ilmutab. Raskete tüsistuste vältimiseks soovitavad arstid eakatel end vöötohatise vastu regulaarselt vaktsineerida. Pikka aega kasutati selleks nõrgestatud elusvaktsiini, kuid kümmekond aastat tagasi tuli turule rekombinantne ehk tehislikult loodud alternatiiv.

Loomulik eksperiment

Arstid on varemgi märganud, et vöötohatise vastu vaktsineeritutel esineb vähem südamehaigusi. Sageli on taolised vaatlusuuringud aga oma valimi tõttu kallutatud: vabatahtlikult kaitsesüsti tegevad inimesed hoolitsevadki oma tervise eest üldiselt rohkem. Seetõttu on statistiliselt väga keeruline eristada vaktsiini otsest toimet tervisliku elustiili pakutavatest eelistest.

Oxfordi Ülikooli teadlased kasutasid nüüd selguse toomiseks haruldast loomulikku eksperimenti ehk olukorda, kus katset meenutava võrdlusmomendi pakkus elu ise. USA tervishoiusüsteem läks 2017. aasta lõpus vanalt elusvaktsiinilt kiiresti üle uuele rekombinantsele variandile. Muudatus võimaldas võrrelda enam kui 72 000 patsiendi andmeid: ühed said vana süsti vahetult enne ja teised uut vaktsiini kohe pärast üleminekut. See välistas vabatahtlikkusest tingitud statistilise nihke.

Andmeanalüüs näitas, et uut vaktsiini saanud üle 60-aastastel inimestel esines järgneva seitsme aasta jooksul märksa vähem südameprobleeme. Nende südame-veresoonkonna haiguste koondrisk langes suisa üheksa protsenti. Kaitse said seejuures võrdselt nii mehed kui ka naised.

Mõju polnud siiski kõigi diagnoosidega ühesugune. Isheemiatõve oht vähenes kümme ja südamepuudulikkuse risk 12 protsenti. Samuti täheldasid teadlased uue vaktsiini saanute seas kontrollrühmaga võrreldes seitse protsenti vähem kodade virvendusarütmiat. Muude veresoonkonna vaevuste, näiteks perifeersete arterite haiguse korral sarnast head mõju ei ilmnenud.

Insuldiennetuses tulid esile soolised eripärad: meestel vähenes isheemilise insuldi tekkeoht 12 protsenti, samas kui naistel polnud see näitaja statistiliselt oluline. Autorite sõnul võib asi olla selles, et uuritud vanuserühma naistel esineb insulti harvemini, mistõttu vajab seos täiendavat uurimist. Isheemiatõve oht vähenes seevastu märgatavalt mõlemal sugupoolel.

Vaja on põhjalikke kliinilisi katseid

Biolooge huvitab leiu valguses, kuidas naha- ja närvihaiguse vaktsiin lisaks veresoonkonda kaitseb. Ainult vöötohatise ennetamisega ei saa nende sõnul südame paremat tervist seletada: uut vaktsiini saanud rühmades erines haiguse enda esinemissagedus vaatluse keskpaigaks vaid poole protsendi võrra. Isheemiatõve esinemus vähenes samal ajal aga vähemalt kolm korda rohkem.

Uurijate sõnul on leid tõenäoliselt seletatav immuunsüsteemi pikaajalise ümberprogrammeerimisega. Rekombinantne vaktsiin sisaldab ühe koostisosana adjuvanti AS01, mis stimuleerib keha kaitserakke. Töörühma hinnangul muudab see lisand veres ringlevate monotsüütide ehk suurte valgeliblede epigeneetilist profiili, mistõttu õpivad rakud ohtudele paremini reageerima.

Täpsemalt pärsib preparaat põletikku soodustava valgu interleukiin-6 tootmist. Kerge kuid pidev  põletik kahjustab veresoonte seinu ja soodustab trombide teket. Kui interleukiin-6 tase alla suruda, vähendab see otseselt südamehaiguste tekkeriski ja sobitub hästi andmetes nähtud isheemiatõve taandumisega.

Vaktsiini mõju ei kesta aga igavesti. Südant kaitsev toime oli kõige tugevam esimesel 3,5 aastal pärast süstimist, misjärel hakkas lisakaitse tasapisi vähenema. Seetõttu tasub uurijate sõnul hinnata ka seda, mida teeb südame tervisega kordusvaktsineerimine.

Niisamuti ei suuda uue uuringu elektrooniliste terviseandmete tagasivaateline analüüs arvesse võtta kõiki elustiilitegureid. Lisaks jäävad diagnoosimata juhud andmebaasidest välja. Lõpliku kinnituse saamiseks tuleb edaspidi teha põhjalikke kliinilisi uuringuid.

Südame-veresoonkonna haigused koormavad tervishoiusüsteeme ja halvendavad elukvaliteeti üle kogu maailma. Kui kliinilised katsed vaktsiini südant kaitsvat toimet kinnitavad, muudab see oluliselt eakate ennetusravi. Autorite hinnangul saaks ainuüksi USA-s ennetada sadu tuhandeid infarkti ja südamepuudulikkuse juhtumeid.

Teadustöö ilmus ajakirjas Nature Medicine.